Räägime … vaimsest tervisest ja psühhosotsiaalsest toetusest lapseea-, noorukiea- ja noore täiskasvanuea vähi ajal ning pärast seda

“Vaimne tervis on midagi enamat kui psüühikahäirete puudumine”

WHO, 2022

10 põhipunkti, kuidas hoolitseda oma vaimse tervise eest vähi ajal ja pärast seda

Vähk noortel võib jätta püsiva mõju. Kuigi tähelepanu keskendub sageli füüsilisele tervisele, on oluline seada esikohale ka vaimne tervis nii vähi ajal kui ka pärast seda.

1. Tunnista oma tundeid. On normaalne kogeda erinevaid tundeid, sealhulgas ärevust, kurbust ja hirmu. Tunnista neid tundeid ning otsi vajaduse korral tuge.
2. Leia tugivõrgustik. Tugivõrgustik võib pakkuda emotsionaalset ja praktilist tuge. See võib hõlmata peret, sõpru ja tugigruppe.
3. Sea enesehoid esikohale. Füüsilise tervise eest hoolitsemine liikumise, tervisliku toitumise ja une kaudu võib vaimset tervist soodsalt mõjutada.
4. Otsi professionaalset abi. Vaimse tervise spetsialistid, näiteks psühholoogid ja nõustajad, saavad pakkuda noortele ja nende peredele erialast tuge.
5. Suurenda oma teadlikkust. Vaimsest tervisest vähi ajal ja pärast seda teadlikumaks saamine võib vähendada stigmat ja parandada juurdepääsu abivõimalustele.
6. Püsi ühenduses. Sotsiaalsed tegevused ja hobid võivad tugevdada sotsiaalset toetust ja vähendada eraldatuse tunnet.
7. Lõõgastusharjutused. Teadveloleku praktikad, nagu meditatsioon ja hingamisharjutused, võivad vähendada stressi ja parandada emotsionaalset heaolu.
8. Kaasa tervishoiutöötajaid. Võta oma vaimse tervise ja võimalike murede osas ühendust tervishoiutöötajaga.
9. Seisa enda eest. Ära karda oma häält kuuldavaks teha ja seista oma vaimse tervise vajaduste eest. On täiesti okei, kui vajad selles kellegi tuge.
10. Võta üks päev korraga. Vähiga elamine ja eluga pärast vähki kohanemine on teekond ning oluline on võtta üks päev korraga. Pea meeles, et sa ei pea alati mõtlema positiivselt. Meeleheide ja lootus võivad vahelduda ning see on täiesti okei! Vaata taskukaarti „Hirmu ja lootuse vaheline tasakaal”.

Noortega tõsistel teemadel rääkimine

Soovitused kõigile, kes vestluses osalevad

Suhtlemist keerulistel teemadel ei saa vältida, kuid lähenemine ja hoiak võivad palju muuta.

1. Ole samal tasandil. Nii füüsiliselt kui ka sümboolselt.
2. Väärtusta. Näita valmisolekut siseneda noore maailma, püüa aktsepteerida tema tegelikkust nii, nagu tema seda näeb, ning kuulda tema hirme ja kaotusi nii, nagu tema neid tunneb. Väärtusta tema vaatenurki – ära mõista hukka ega alahinda neid.
3. Kaasa. Anna noortele hääl: räägi NENDEGA, mitte NENDEST! Julgusta eakohast, aktiivset osalemist.
4. Kuula. Kuula tähelepanelikult: MIDA öeldakse ja KUIDAS? Eriti ebatüüpilistel aegadel ja ootamatutes kohtades.
5. Kohanda keelt. Kasuta õrna ja hoolikat keelt, mis lähtub noore ARENGUETAPIST. Arvesta nii verbaalse kui ka mitteverbaalse suhtlusega (nt näoilme, žestid, kehahoiak).
6. Austa tundeid. Võta tundeid tõsiselt. Nimeta tundeid, austa neid, ära vähenda nende tähtsust.
7. Ole siiras. Noored ootavad ausatele küsimustele ausaid vastuseid, et saaks tekkida usaldus.
8. Näita avatust. Anna märku, et kõik küsimused on head ja teretulnud. Ole valmis arutama keerulisi teemasid, selle asemel et muuta need tabuks. Pööra tähelepanu väikestele märkidele.
9. Lähtu küsimustest. Lase end suunata noorte küsimustel. Nad otsivad loomulikult just sellisel hulgal teavet, mis on nende jaoks õige, et end turvaliselt tunda. Ära koorma üle ega alahinda. Nt Mida sa juba tead? Mida ja kui palju sa teada tahad? Mille pärast sa täpselt muretsed?
10. Anna ruumi ja aega. Paku turvalist, eakohast keskkonda. Arvesta tähelepanuvõime kestust ja anna aega läbimõtlemiseks. Planeeri mitu järjestikust vestlust.
11. Kasuta abivahendeid. Paku mõistmise ja kogetu läbitöötamise soodustamiseks raamatuid, joonistusi, rakendusi, visuaalseid mudeleid jne, et toetada teadlikku ja ühist otsustamist.
12. Planeeri ja tegutse. Arutage konkreetseid järgmisi samme ja tehke plaan koos, et toetada enesetõhusust ja tervislikku toimetulekut. Sisenda kindlustunnet ja turvatunnet.
13. Kaasa perekond ja sotsiaalne võrgustik. Avatud suhtlus on osutunud kaitsvaks teguriks kõigi asjaosaliste jaoks. Usaldusväärne inimene võib olla keeruliste vestluste ajal väärtuslik toetusallikas.

On täiesti okei tunda end ülekoormatuna ja otsida suhtlemisel abi.

Mida suhtlemisel teha ja mida vältida

Soovitused kõigile, kes vestluses osalevad

Enne vestlust inimestega, kes elavad vähiga või pärast vähki, küsi endalt …

• Kuidas ma end täna tunnen? Kas olen võimeline toetama?
• Milline on minu roll selle inimese elus?
• Mida see selle vestluse jaoks tähendab?
• Mida see inimene minult ootab?
• Kui see oleksin mina, mida ma sellest vestlusest sooviksin?
• Mida ma selle diagnoosi kohta tean (või arvan teadvat)?
• Millist küsimust saan ma esitada? Kas mul on seda vaja küsida?

Peamised tähelepanekud

• On okei mitte teada, mida öelda (ja seda avalikult väljendada)
• On okei esitada keeruline küsimus, kuid anna inimesele ruumi sellele mitte vastata
• Aktsepteeri inimese kogemust sellisena, nagu see on, mitte sellisena, nagu sina arvad selle olevat
• Ole uudishimulik
• Ole kannatlik
• Püüa tunda end vaikusega mugavalt; ka mitteverbaalne suhtlus võib olla tõhus ja lohutav

Nõuanded suhtluse parandamiseks

Kehv suhtlus võib mõjutada otsustamist, ravist kinnipidamist, sotsiaalseid suhteid ja vaimset tervist.

Mida öelda – Soovitused

• Kohanda suhtlust. Arvesta vanust, kognitiivset arengut ja sotsiaalseid aspekte ning tunnista iga inimese ainulaadseid vajadusi ja võimeid
• Tunnista tundeid. Ole empaatiline, kuid väldi liigset empaatiat
• Toeta otsustamist. Anna kogu teave, mida on vaja teadliku otsuse tegemiseks
• Ole aus ja läbipaistev. Esita teavet konstruktiivsel ja lootustandval viisil

Mida MITTE öelda – Vältida

• Süüdistamine. “Mida sa tegid, et vähki saada?”
• Võrdlemine. “Ma kohtasin kedagi, kellel oli vähk, ja ta suri.”
• Pealesurumine. “Sa peaksid olema tänulik! Vähemalt oled sa elus!”
• Sildistamine. “Võitleja” “Kangelane” (Kõigile sobivat ühtset lähenemist ei ole)
• Kasuta toksilist positiivsust. “Lõpeta muretsemine, mõne kuu pärast näed sa täiesti normaalne välja.”
• Muuda isikupäratuks või pisenda. “Vähemalt ei ole sul kõige agressiivsem vähivorm.”

Sotsiaalne mõõde

Lapseea, noorukiea ja noorte täiskasvanute vähk võib kaasa tuua sotsiaalseid raskusi.

Sotsiaaltöö täiendab meditsiinilist, psühholoogilist ja õendusabi eesmärgiga pakkuda nõustamist ja tuge sotsiaalsete raskustega toimetulekul.

• Sotsiaal-majanduslikud tegurid
  • Haridus
  • Tööhõive
  • Materiaalsed elutingimused (nt sissetulek, toidu ja riiete kättesaadavus)
  • Elamistingimused (nt eluaseme seisukord ja kvaliteet)
  • Õiguslik staatus
• Sotsiaal-kultuurilised tegurid
  • Keel
  • Päritoluriik
  • Etniline kuuluvus
• Sotsiaalsed suhted
  • Inimsuhted
  • Sotsiaalsed võrgustikud
  • Sotsiaalne toetus
• Sotsiaal-ökoloogilised tegurid
  • Keskkonnategurid (nt linn vs. maa, kliimatingimused, õhukvaliteet)
  • Liikuvus (nt transpordi kättesaadavus, töökohtade, koolide ja tervishoiuasutuste ligipääsetavus)

Mida on vaja?

• Biopsühhosotsiaalsed ravikontseptsioonid
• Sotsiaalne sõelumine/hindamine, nõustamine ja sekkumised kõigile noortele ning nende hooldajatele ravi ajal ja järelravi käigus
• Õigus olla unustatud = vähi üleelanute diskrimineerimise lõpetamine olulistele finantsteenustele juurdepääsul.
  • Lõpetada vähi üleelanute ebaõiglane kohtlemine finantsteenuste taotlemisel nende haigusloo tõttu.
  • Tagada pikaajalistele vähi üleelanutele seaduslik õigus mitte avaldada finantsasutustele oma vähihaiguse ajalugu.
  • Tagada juurdepääs kindlustusele ning vältida kindlustusmaksete või pangalaenude kallinemist.

Biopsühhosotsiaalsed ravikontseptsioonid on tervise ja haiguse käsitlemisel mitmemõõtmeline lähenemine. Tervise ja haiguse käsitlemisel tuleb arvesse võtta mitte ainult somaatilisi, vaid ka psühhosotsiaalseid aspekte. Ravi kõigil kolmel tasandil:

• bio – nt onkoloogiline haigus ja ravi
• psühho – nt hirm, krooniline kurbus, emotsionaalne heaolu
• sotsiaalne – nt isolatsioon, sotsiaal-majanduslik koormus

Tugi haridusteel

Noored, kes elavad vähiga või pärast vähki, võivad oma haridusteel kogeda piiranguid haiguse, ravi või hilistüsistuste tõttu.

Normaalsus seal, kus võimalik — tugi seal, kus vajalik. Meie eesmärk: haridustee, mis sobib võimete, isiksuse ja tulevikuplaanidega.

Mida on vaja?

• Jälgimine ja toetamine kogu haridustee vältel … noortele, kes elavad vähiga või pärast vähki, nende hooldajatele, õpetajatele ja eakaaslastele
• Lihtne juurdepääs sisukale teabele kõigi õiguslike ja praktiliste tugivõimaluste kohta
• Pühendunud spetsialistid järelravis, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja aeg, et koordineerida suhtlust noore/pere, kooli ja ravimeeskonna vahel

6 sammu haridustoe parandamiseks

Tule toime piirangutega — kasuta tugevusi enda kasuks. Mitte eeliste andmine, vaid ebasoodsate tingimuste vähendamine.

1. Saa selge ülevaade isiklikest TUGEVUSTEST ja RASKUSTEST, näiteks neuropsühholoogilise hindamise kaudu
2. Kaalu EBASOODSATE TINGIMUSTE KOMPENSEERIMIST: see on eriti oluline siis, kui piirang ühes valdkonnas (nt mälu) tooks kaasa ebasoodsa olukorra teistes valdkondades (nt matemaatika).
3. ISIKUKESKNE tugi: kasuta õiguslikke võimalusi ja/või ebasoodsate tingimuste kompenseerimist – kohandatuna individuaalsetele vajadustele.
4. Ole LÄBIPAISTEV: planeeri ja aruta tugivõimalusi KOOS. Suhtle ja tee koostööd kõigi osapooltega (noor, hooldajad, õed-vennad, eakaaslased ja õpetajad).
5. Paku EMOTSIONAALSET TUGE: luba ärevuse, ebakindluse ja teistsugusena olemise hirmu tundeid ning kasuta olemasolevat tuge.
6. Keskendu mitte ainult sooritusele, vaid ka KUULUVUSTUNDELE ja sotsiaalsele olukorrale; enneta kiusamist.

Ebasoodsa olukorra kompenseerimine = haigusega seotud ebasoodsate mõjude kompenseerimine võrdsete võimaluste tagamiseks:

• Eraldi vaiksed ruumid eksamiteks
• Ruum pauside tegemiseks
• Mälu toetavate õppematerjalide kasutamine (nt matemaatiliste valemite kogumik)
• Lisaaeg eksamiteks
• Ülesannete või kodutöö mahu vähendamine
• Mitmeliigilised õppematerjalid, planeerimist ja struktuuri toetavad materjalid

Seadkem karjääritoetus prioriteediks

Noored, kes elavad vähiga või pärast vähki, võivad oma karjääriteel kogeda piiranguid haiguse, ravi või hilistüsistuste tõttu.

Väga sageli neid ala- või ülehinnatakse teiste väheste teadmiste tõttu ning seetõttu võivad nad sattuda ebasobivatesse tööolukordadesse.

Mida on vaja?

• Pidev jälgimine ja pikaajaline tugi järelravis … noortele, kes elavad vähiga või pärast vähki, nende hooldajatele ja tööandjatele
• Lihtne juurdepääs sisukale teabele kõigi õiguslike ja praktiliste tugivõimaluste kohta
• Pühendunud spetsialistid järelravis, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja aeg, et koordineerida suhtlust … noore/pere, töökoha, ravimeeskonna ja karjääritoetuse pakkujate vahel
• Eakaaslaste tugiprogrammid

Kutsealase toe põhipunktid

Normaalsus seal, kus võimalik — tugi seal, kus vajalik. Tule toime piirangutega — kasuta tugevusi enda kasuks. Eesmärk: tööalane olukord, mis sobib võimete, isiksuse, huvide ja tulevikuplaanidega.

1. Saa selge ülevaade tööga seotud TUGEVUSTEST ja RASKUSTEST, näiteks neuropsühholoogia või töömeditsiini kaudu
2. Analüüsi TÖÖTINGIMUSI, et selgitada välja, kus saab teha kohandusi.
3. ISIKUKESKNE tugi: individuaalsetele vajadustele kohandatud meetmed ja kohandused. Arvesta bio-psühho-sotsiaalset tausta ja PLANEERI ETTE.
   • Tööaja kohandamine
   • Töötingimused või tegevuse liik
   • Sobivate töövahendite ja abivahendite võimaldamine ning kasutamine
   • Võimalus puhkamiseks ja muu …
4. Selgita välja ÕIGUSLIKUD KÜSIMUSED: töö- ja sotsiaalõigus.
5. Ole LÄBIPAISTEV: planeeri ja aruta tugivõimalusi KOOS: suhtle kõigi asjaosalistega (noor, hooldajad, tööandjad, kolleegid, karjääritoetuse pakkujad)
6. EMOTSIONAALNE JA SOTSIAALNE TUGI: keskendu mitte ainult sooritusele. Luba näiteks ebakindluse, teistsugusena olemise hirmu ja algsete plaanide pärast leinamise tundeid. Arvesta sotsiaalset olukorda. Enneta kiusamist.

Tasakaalu hoidmine hirmu ja lootuse vahel

Negatiivsed tunded on osa inimeseks olemisest ning aitavad (traumaatilisi) kogemusi adekvaatselt läbi töötada.

• Hirm on loomulik ja oluline reaktsioon. See on jõud, mis ajendab meid tegelike ohtudega toime tulema.
• Mõõdukal määral esinev hirm …
  • täidab kaitsefunktsiooni, kuna võib parandada sooritusvõimet.
  • teravdab meie meeli ja aktiveerib ellujäämismehhanisme.
  • võib viia isikliku küpsemiseni.

Lootus on mitmemõõtmeline ja väga individuaalne tunne, mis on pidevas kohanemises.

• Lootus on kindel sisemine suunitlus, et tulevikus juhtub midagi soovitavat, ilma et selles oleks kindlust.
• Sellega võivad kaasneda hirm ja mure.

On normaalne, et hirm ja lootus, mure ja enesekindlus võivad vahelduda väga lühikese aja jooksul või esineda samaaegselt. Võimet seda duaalsust („kahekordset teadlikkust“) taluda peetakse haiguse või kriisidega kohanemisel optimaalseks psühholoogiliseks kohanemiseks.

„Lootus ei ole kindlasti sama mis optimism. See ei ole veendumus, et miski laheneb hästi, vaid kindlus, et millelgi on mõte, sõltumata sellest, kuidas see välja kukub.”

Václav Havel

“Heade” ja “halbade” tunnete kohta

Halbu tundeid ei ole olemas. Igal emotsioonil on oma põhjendus ja funktsioon ning seda tuleks lubada tunda ja väljendada.

Tunded, mis tunduvad subjektiivselt õiged ja kooskõlalised, viivad suurema heaoluni, sõltumata sellest, kas neid peetakse „heaks“ või mitte.

Mida on vaja?

• Pidev vaimse tervise jälgimine ravi ajal ja elukestva järelravi käigus … vähiga või pärast vähki elavatele inimestele ning nende peredele/sõpradele
• Lihtne juurdepääs psühhosotsiaalsele ravile ja muudele tugivõimalustele
• Pühendunud spetsialistid, kellel on vajalikud teadmised, oskused ja aeg
• Eakaaslaste tugiprogrammid

Positiivne hoiak vs. „toksiline positiivsus“

Positiivset hoiakut ja optimismi seostatakse üldiselt suurema heaoluga … KUID … kui neid kasutatakse negatiivsete emotsioonide allasurumiseks, võib sellest olla rohkem kahju kui kasu.

Sund „peab olema tänulik“ võib tekitada survet ja süütunnet. Traumaatilistele kogemustele peab jääma ruumi ning nendega tuleb tegeleda.

Õrn piir sobiva, tervisliku läbitöötamise ja emotsionaalsete häirete vahel

Kuigi lein on loomulik reaktsioon ja osa elust, vajab depressioon eraldi toetust. Leina ja depressiooni erinevus võib olla nüansirohke – ning on tunnuseid, mis kehtivad mõlema seisundi kohta:

Lein

• Kannatus on seotud kaotuse või eraldatusega
• Nutlikkus
• Igatsus kaotatud inimese/funktsiooni/asja järele
• Tühjusetunne
• Sageli tuleb lainetena

Mõlemad

• Kurbus
• Huvi kadumine tegevuste ja sotsiaalse elu vastu
• Väsimus
• Söögiisu (suurenenud või vähenenud)
• Uni (suurenenud või vähenenud)

Depressioon

• Kannatus on seotud üldise meeleolu alanemisega
• Enesevigastamise/enesetapu mõtted
• Sageli püsiv ja kestev madal meeleolu
• Motivatsiooni ja energia puudus

Lein → pikaajaline leinahäire → depressioon

Kuigi kõigil ei kujune välja depressiivseid sümptomeid, on selle võimalikkusest teadlik olemine väga oluline. Arvestage, et depressioonil võib olla erinevaid põhjuseid.

Otsi professionaalset abi

Otsi professionaalset abi, kui järgnevad olukorrad püsivad vähemalt 2 nädalat:

• Tunned, et oled oma vähikogemuse läbitöötamisel takerdunud.
• Märkad suurt lõhet selle vahel, kuidas sa oma elust mõtled ja kuidas sa end selle suhtes tunned.
• Tunned survet näida õnneliku ja tänulikuna, kuid sisimas tunned kurbust ja tühjust.
• Mõte „Ma ei paneks pahaks, kui ma homme ei ärkaks“ tuleb sulle regulaarselt pähe.
• Sa võitled uneprobleemidega juba pikka aega.
• Tunned end äärmiselt väsinuna ilma selge füüsilise põhjuseta.
• Tunned, nagu oleksid ehitanud leina vastu tammi, ja kui kord nutma hakkad, ei suuda sa enam pisaraid peatada.

Abi palumine on okei!

Toe võimalused

Eneseabi:

• Lugude jutustamine
• Vestlused
• Tugigrupid
• Mentorlusprogrammid
• Kehaline aktiivsus/sport
• Eneseväljenduslikud kunstid
• Biblioteraapia

Professionaalne teraapia:

• Psühhoharidus
• Kliendikeskne teraapia
• Kognitiiv-käitumuslik teraapia
• Süsteemne pereteraapia
• Kliiniline psühholoogiline teraapia
• Neuropsühholoogiline teraapia
• Grupiteraapia
• EMDR (silmaliigutuste abil desensitiseerimine ja ümbertöötlemine)
• ACT (aktsepteerimise ja pühendumise teraapia)
• Muu (nt loovteraapiad, kunstiteraapia, psühhomotoorne teraapia, ravimteraapia jne)

Mida on vaja?

• Vaimse tervise jälgimine ravi ajal ja elukestva järelravi käigus
• Lihtne juurdepääs psühhosotsiaalsele ravile

Minu õigus leinata

Patsiendid, vähist tervenenud inimesed, hooldajad, spetsialistid – kõigil on lubatud leinata.

Lein = loomulik reaktsioon kaotusele, mis hõlmab tavaliselt kurbuse, igatsuse, viha, süütunde, segaduse ja tuimuse tundeid. See on keerukas ja individuaalne protsess, mis on inimeseti väga erinev. Lein on vajalik kogetava kaotuse läbitöötamiseks.

Hoolimata vabadusest leinata omal viisil, võib ühiskondliku aktsepteerimise ja mõistmise puudumine leinaprotsesside mitmekesisuse suhtes viia leinajate häbimärgistamise ja isolatsioonini.

• Mul on lubatud nutta, kuid ma ei pea seda tegema
• Mul on lubatud olla vihane ja oma tundeid väljendada
• Mul on lubatud karta
• Mul on lubatud naerda ja taas õnnelik olla
• Mul võivad samal ajal olla väga erinevad tunded
• Mul on lubatud mõneks ajaks unustada
• Mul on lubatud leinata nii palju, kui ma tahan
• Ma ei pea tundma süütunnet
• Mul on lubatud haigusest rääkida, kui ma seda tahan
• Mul on lubatud rääkida oma leinast, kaotustest ja hirmudest
• Mul on lubatud rääkida surmast ja suremisest
• Ma võin küsida kõiki küsimusi, mida tahan
• Mul on lubatud võtta aega rahuks ja vaikuseks
• Mul on lubatud teha asju, mis mind lohutavad ja on mulle head
• Mul on lubatud olla nõrk
• Mul on lubatud võtta kogu aeg, mida vajan

„Kurbus, mis välja ei pääse, jääb vinduma. See võib sind haigeks teha. Alles siis, kui me seda väljendame, muutub see talutavaks.”

Dirk de Wachter, psühhiaater

Kuidas taskukaarte kasutada

1. Hoidke taskukaarte kergesti kättesaadavana – olgu need teie laual, väljapanekus või teie asutuse ootealadel.
2. Kasutage neid abimaterjalina, kui arutate vaimset tervist ja psühhosotsiaalset tuge patsientide, vähist tervenenud inimeste, perede, hooldajate, kolleegide või õpetajatega.
3. Jagage kaarte ja teavet teistega, et suurendada teadlikkust ning algatada vestlusi vaimse tervise toe tähtsusest lapseea-, noorukiea- ja noore täiskasvanu vähi ajal ning pärast seda.
4. Külastage kaartidel toodud veebisaiti, et saada ligipääs täiendavatele materjalidele ja põhjalikumale teabele vaimse tervise ja psühhosotsiaalse toe kohta. Liituge meie platvormiga, et luua sidemeid teistega.
5. Kasutage vastaval kaardil olevat vaba ruumi, et kirjutada üles märkmeid või olulisi kontaktandmeid, mis on seotud vaimse tervise teenuste või tugivõrgustikega.

Selle väljaande kohta

Kõik taskukaardid töötati välja projekti EU-CAYAS-NET raames ja neid ajakohastati koostöös patsiendiesindajate ning tervishoiutöötajatega. Peamist vastutust jagasid Childhood Cancer International – Europe ja Medical University of Vienna. Sisu ei pretendeeri täielikkusele. Viimati ajakohastatud juunis 2025. Taskukaardid on saadaval mitmes keeles.

Autorid

• 10 peamist punkti vaimse tervise kohta: Liesa J. Weiler-Wichtl, kliiniline psühholoog, Austria
• Rääkimine tõsistest asjadest: Ulrike Leiss, kliiniline psühholoog, Austria. Allikad: Damm, L. et al., 2015; Stein, A. et al., 2019; Stivers, T., 2012; Skeen, J.E., & Webster, M.L., 2014
• Mida teha ja mida vältida suhtluses: Oriana Sousa, psühholoog ja patsiendiesindaja, Portugal
• Sotsiaalne mõõde: Kerstin Krottendorfer, kliiniline sotsiaaltöötaja, Austria; Tiago Pinto da Costa, patsiendiesindaja, Portugal
• Haridustugi: Anna Zettl, patsiendiesindaja, Austria; Anika Rupprecht, psühholoog, Austria; Ulrike Leiss, kliiniline psühholoog, Austria
• Karjääritugi: Anna Zettl, patsiendiesindaja, Austria; Anika Rupprecht, psühholoog, Austria; Ulrike Leiss, kliiniline psühholoog, Austria
• Hirm ja lootus: Hannah Gsell, patsiendiesindaja, Austria; Ulrike Leiss, kliiniline psühholoog, Austria
• Lein ja depressioon: Alied van der Aa, psühholoog, Madalmaad
• Minu õigus leinata: Sisu kohandatud Ayse Bosse (2015) materjalide põhjal

Siiras tänu järgmistele inimestele taskukaartide hoolika läbivaatamise ja konsensusprotsessis osalemise eest: Alied van der Aa, Inga Bosch, Ania Buchacz, Tiago Pinto da Costa, Lisa Goerens, Hannah Gsell, Kerstin Krottendorfer, Ulrike Leiss, Patricia McColgan, Aoife Moggan, Marta Perez, Carina Schneider, Oriana Sousa, Zuzanna Tomasikova, Jikke Wams, Anna Zettl

Rahastus ja lahtiütlus

Kaasrahastanud Euroopa Liit. Esitatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu ega Euroopa Tervise ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti (HaDEA) seisukohti ja arvamusi. Nende eest ei vastuta ei Euroopa Liit ega toetuse andja.