Vähiga elavate ja vähist taastuvate noorte elukvaliteedi, füüsilise võimekuse ja eluviiside mõõtmise protokollid

Dokumendi üksikasjad

1. Eesmärk ja ulatus

See protokoll pakub standardiseeritud ja kohandatavat raamistikku tervisega seotud elukvaliteedi, kehalise võimekuse ja eluviisiga seotud käitumise hindamiseks vähiga elavate ja vähikogemusega noorte seas YARN võrgustikus. Selle eesmärk on toetada partneriteülest ühtlustatud hindamist, võimaldades samal ajal vanusespetsiifilisi, kontekstispetsiifilisi ja ohutusega seotud kohandusi vastavalt osalejate omadustele, hindamiskeskkondadele ja olemasolevatele ressurssidele.

Protokoll on üles ehitatud kahe peamise sihtrühma järgi. Käesoleva protokolli tähenduses määratletakse noored täiskasvanud isikutena vanuses 18–39 aastat, samas kui noorukid on määratletud isikutena vanuses 14–17 aastat. Osalejad peaksid järgima oma vanusele hindamise ajal vastavat hindamisraamistikku. Esiteks sisaldab protokoll vähiga elavate ja vähikogemusega noorte täiskasvanute hindamisraamistikku, mis hõlmab nii veebipõhist küsimustikel põhinevat hindamist kui ka kohapealset välitestidel põhinevat kehalise võimekuse hindamist. Teiseks sisaldab see noorukitele mõeldud hindamisraamistikku, mis on samuti jaotatud veebipõhiseks ja kohapealseks osaks ning kasutab sellele vanuserühmale sobivaid instrumente ja kehalise võimekuse testimise soovitusi.

Ohutuskaalutlused, vastunäidustused ja võimalikud kohandused on asjakohasel juhul lõimitud kogu protokolli ning neid käsitletakse ka eraldi jaotises. See tagab, et kavandatud hindamisi saab paindlikult rakendada eri kontekstides, sealhulgas ravist tulenevate, kliiniliste või funktsionaalsete piirangutega osalejate puhul.

See protokoll ei näe ette konkreetseid hindamisajapunkte. Kui on kavandatud kordushindamised, tuleks hindamiste ajastus määratleda vastavalt asjaomase YARN tegevuse eesmärkidele ja rakenduskontekstile. Olenevalt tegevusest võib hindamised ajastada näiteks lähtetasemel, pärast sekkumist või raviga seotud perioodi või järelhindamisel.

2. Vähiga elavad või vähijärgses elus olevad noored täiskasvanud

Selles jaotises esitatakse soovituslik hindamisraamistik 18–39-aastastele vähiga elavatele või vähijärgses elus olevatele noortele täiskasvanutele. Kavandatud hindamine ühendab eneseraporteeritud veebiküsimustikud ja võimaluse korral kohapeal läbiviidavad füüsilise vormi väli-testid. Selle struktuuri eesmärk on pakkuda terviklikku, kuid teostatavat hinnangut tervisega seotud elukvaliteedile, elustiilikäitumisele ja füüsilisele vormile, võimaldades samal ajal kohandusi vastavalt osalejate kliinilisele seisundile, funktsionaalsele võimekusele ja kohaliku rakendamise kontekstile.

Osalejate koormuse vähendamiseks, eriti väsimuse, kognitiivsete raskuste või muude raviga seotud sümptomitega osalejate puhul, võib veebihindamise vajaduse korral läbida rohkem kui ühe korraga. Osalejatel peaks olema võimalus vastamine peatada ja jätkata alati, kui see on tehniliselt teostatav. Kui osaleja koormus on probleem, võib valikulised täiendavad mõõdikud välja jätta ning hindamise eesmärkidest lähtudes seada esikohale kõige asjakohasemad soovitatud mõõdikud. Hindamiskomplekti kõik kohandused tuleks dokumenteerida, et toetada võrreldavust eri keskustes ja hindamisajahetkedel.

2.1 Veebihindamine

Veebihindamine hõlmab eneseraporteeritud mõõdikuid, et hinnata vähiga elavate või vähijärgses elus olevate noorte täiskasvanute tervisega seotud elukvaliteeti, elustiilikäitumist, vaimset tervist ja enesetajutud füüsilist vormi. Eelistada tuleks valideeritud instrumente, mille tõlked on kättesaadavad, arvestades teostatavust, osaleja koormust ja litsentsinõudeid. Soovitatud veebimõõdikuid kirjeldatakse allpool.

2.1.1 Sotsiodemograafilised ja vähiga seotud andmed

Osalejate kirjeldamiseks ning tervisega seotud elukvaliteedi, elustiili ja füüsilise vormi tulemuste tõlgendamiseks vajaliku miinimumteabe kogumiseks tuleks kasutada lühikest ad hoc küsimustikku. See jaotis peaks sobima veebis täitmiseks ja olema kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) põhimõtetega, sealhulgas andmete minimeerimise, konfidentsiaalsuse ja ainult vajaliku teabe kogumisega.

• Soovitatavad sotsiodemograafilised muutujad hõlmavad: vanust või sünniaega, sünnil määratud sugu, soolist identiteeti asjakohasel juhul, elukohariiki, haridust, töötamise või õppimise staatust, tööle või õppesse naasmise staatust ja sellega seotud raskusi asjakohasel juhul, elamissituatsiooni ning asjakohaseid sotsiaalmajanduslikke näitajaid, sealhulgas vähist ja selle ravist tulenevaid rahalisi raskusi, kui see on asjakohane.
• Soovitatavad vähiga seotud muutujad hõlmavad: vähi tüüpi, diagnoosimise kuupäeva või vanust diagnoosimisel, diagnoosimise staadiumi, kui see on teada, raviajalugu, haiguse või ravi hetkeseisundit, raviga seotud hilismõjusid, kaasuvaid haigusi, praeguseid funktsionaalseid piiranguid ja mis tahes meditsiinilisi soovitusi kehalise aktiivsuse või treeningu kohta.

Kuna vähiga seotud teavet ja muid tervisega seotud muutujaid käsitatakse GDPR-i kohaselt tundlike isikuandmetena, tuleks lõplikus küsimustikus selgelt määratleda, millised küsimused on kohustuslikud ja millised vabatahtlikud. Tundlikud küsimused peaksid piirduma nendega, mis on hindamise eesmärkide jaoks vajalikud, ning vajaduse korral tuleks kaaluda vastusevariante nagu „ei soovi vastata” või „ma ei tea”. Arvestades vähiga seotud küsimuste tundlikku olemust, peaks selle hindamisosa tutvustav personal tunnistama, et diagnoosi, raviajaloo või hilismõjude meenutamine võib mõne osaleja jaoks olla emotsionaalselt raske. Osalejatele tuleks meelde tuletada, et nad võivad hindamise peatada, jätta üksikküsimused vahele või igal ajal katkestada, ilma et nad peaksid põhjust esitama. Lõpliku küsimuste loetelu, vastusevariantide ja andmekaitseprotseduurid peaks iga rakendav partner määratlema vastavalt kohalikele eetilistele, õiguslikele ja institutsionaalsetele nõuetele.

2.1.2 Elukvaliteet

EuroQol viie mõõtme ja viie tasemega küsimustik (EQ-5D-5L) (Herdman et al., 2011) on üldine tervisega seotud elukvaliteedi instrument, mis koosneb kahest osast: kirjeldussüsteemist ja visuaalsest analoogskaalast (EQ VAS). Kirjeldussüsteem hindab viit mõõdet: liikumisvõime, enesehooldus, tavapärased tegevused, valu/ebamugavustunne ja ärevus/depressioon. Iga mõõdet hinnatakse viie raskusastmega alates probleemide puudumisest kuni äärmuslike probleemideni. EQ VAS registreerib osaleja enda hinnangu oma tervisele skaalal 0 kuni 100, kus kõrgemad skoorid viitavad paremini tajutud tervisele. Vastuseid saab kasutada terviseprofiili koostamiseks ja, kui riigispetsiifilised väärtuskomplektid on olemas, indeksskoori arvutamiseks. EQ-5D-5L-il ei ole ühtset universaalset kliinilist piirväärtust. Seetõttu tuleks tulemusi tõlgendada kirjeldava terviseprofiili, EQ VAS-i skoori ja vajaduse korral riigispetsiifiliste indeksväärtuste või rahvastikupõhiste võrdlusandmete põhjal. Küsimustik on kättesaadav siit.

European Organisation for Research and Treatment of Cancer Quality of Life Questionnaire Core 30 (EORTC QLQ-C30) (Aaronson et al., 1993) on vähispetsiifiline elukvaliteedi küsimustik, mis on välja töötatud vähihaigetele. See sisaldab 30 küsimust, mis katavad üldist terviseseisundit/elukvaliteeti, funktsionaalseid valdkondi, sümptomiskaalasid ja üksiksümptomeid. Funktsionaalsed skaalad hõlmavad füüsilist, rolli-, emotsionaalset, kognitiivset ja sotsiaalset toimetulekut. Sümptomiskaalad hõlmavad väsimust, valu ja iiveldust/oksendamist koos täiendavate üksikküsimustega, nagu düspnoe, unetus, isukaotus, kõhukinnisus, kõhulahtisus ja rahalised raskused. Skoorid teisendatakse EORTC hindamisjuhendi järgi skaalale 0–100. Kõrgemad skoorid üldise terviseseisundi ja toimetuleku skaaladel viitavad paremale elukvaliteedile või toimetulekule, samas kui kõrgemad skoorid sümptomiskaaladel viitavad suuremale sümptomikoormusele.

EORTC QLQ-C30 üksikute toimetuleku- ja sümptomiskaalade jaoks on olemas kliinilise olulisuse läved (Giesinger et al., 2020). Need läved võivad toetada kliiniliselt oluliste probleemide tuvastamist, kuid neid tuleks tõlgendada koos osaleja kliinilise kontekstiga ning neid ei tohiks kasutada iseseisvate diagnostiliste kriteeriumidena.

Kordushindamiste puhul on olemas minimaalselt olulised erinevused, mis toetavad ajas toimuvate muutuste tõlgendamist. Kuna need väärtused varieeruvad skaalati, muutuse suuna ja vähipopulatsiooni järgi, peaksid kasutajad lävede rakendamisel või pikisuunaliste muutuste tõlgendamisel tutvuma asjakohaste EORTC tõlgendusmaterjalide ja vähispetsiifiliste publikatsioonidega (Musoro et al., 2023).

Juurdepääs EORTC QLQ-C30-le nõuab registreerimist ja luba ametliku EORTC Quality of Life Groupi veebisaidi kaudu. Akadeemiline kasutus on tasuta, kuid luba tuleb taotleda iga uuringu jaoks eraldi. Küsimustikku saab taotleda siit.

2.1.3 Elustiilikäitumine

Elustiili hindamine peaks hõlmama peamisi käitumisviise ja tajutud tervisega seotud näitajaid, mis võivad olla seotud vähiga elavate või vähijärgses elus olevate noorte täiskasvanute elukvaliteedi ja füüsilise toimetulekuga. Soovitatud valdkonnad hõlmavad kehalist aktiivsust ja istuvat käitumist, toitumisharjumusi ja söömiskäitumist, und, vaimset tervist ja enesetajutud füüsilist vormi.

Kehaline aktiivsus ja istuv käitumine

International Physical Activity Questionnaire – Short Form (IPAQ-SF) (Craig et al., 2003) on eneseraporteeritud instrument, mis on mõeldud kehalise aktiivsuse ja istuva käitumise hindamiseks. See hõlmab viimase seitsme päeva jooksul tehtud tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse, mõõduka intensiivsusega kehalise aktiivsuse ja kõndimise sagedust (päeva/nädalas) ning kestust (minutit/päevas), samuti päevast istumisaega. Kehalise aktiivsuse andmed saab ametliku IPAQ hindamisprotokolli järgi teisendada MET-minutiteks nädalas. Osalejad võib liigitada madala, mõõduka või kõrge kehalise aktiivsuse tasemega rühmadesse. Mõõdukas tase on määratletud vähemalt ühe järgmise kriteeriumi täitmisega: tugeva intensiivsusega tegevus 3 või enamal päeval vähemalt 20 minutit päevas; mõõduka intensiivsusega tegevus ja/või kõndimine 5 või enamal päeval vähemalt 30 minutit päevas; või mis tahes kombinatsioon kõndimisest, mõõduka intensiivsusega ja tugeva intensiivsusega tegevusest 5 või enamal päeval, saavutades vähemalt 600 MET-minutit nädalas. Kõrge tase on määratletud kui tugeva intensiivsusega tegevus vähemalt 3 päeval, saavutades vähemalt 1,500 MET-minutit nädalas, või mis tahes tegevuskombinatsioon 7 või enamal päeval, saavutades vähemalt 3,000 MET-minutit nädalas. Osalejad, kes neid kriteeriume ei täida, liigitatakse madala kehalise aktiivsuse tasemega rühma (IPAQ Research Committee, 2005). Istuvat aega tuleks esitada eraldi kogu istumisajana, tavaliselt tundides päevas. Küsimustik on kättesaadav siit.

Toitumisharjumused ja söömiskäitumine

14 küsimusest koosnev Mediterranean Diet Adherence Screener (MEDAS) (García-Conesa et al., 2020; Martínez-González et al., 2012) on lühike eneseraporteeritud küsimustik, mis on mõeldud Vahemere toitumismustri järgimise hindamiseks. See hindab selle toitumismustri võtmetoidugruppide ja käitumisviiside sagedust ning kogust, sealhulgas oliiviõli kasutamist, puu- ja köögiviljade tarbimist, punase liha, suhkruga jookide, pähklite, kala ja veini tarbimist. Iga küsimus hinnatakse eelnevalt määratletud piirväärtuste alusel 0 või 1 punktiga, mille tulemusel saadakse koguskoor vahemikus 0 kuni 14, kus kõrgemad skoorid viitavad suuremale Vahemere dieedi järgimisele. Skoore võib tõlgendada ka sageli kasutatavate Vahemere dieedi järgimise kategooriate alusel: 0–5 punkti, madal järgimine; 6–9 punkti, mõõdukas järgimine; ja 10–14 punkti, kõrge järgimine (García-Conesa et al., 2020). Neid kategooriaid tuleks kasutada toitumismustri järgimise kirjeldavate näitajatena, mitte kliiniliste diagnostiliste lävedena. Küsimustik on kättesaadav algse valideerimispublikatsiooni tabelina 1, millele pääseb ligi siit.

21 küsimusest koosnev Three-Factor Eating Questionnaire (TFEQ-R21) (Cappelleri et al., 2009; Stunkard & Messick, 1985) on eneseraporteeritud küsimustik, mis on mõeldud söömiskäitumise hindamiseks kolmes valdkonnas: teadlik piiramine, kontrollimatu söömine ja emotsionaalne söömine. Instrument sisaldab 21 küsimust, mis hindavad söömiskäitumise eri aspekte, nagu toidutarbimise teadlik kontroll, kalduvus kontrollikao korral üle süüa ning söömine vastusena negatiivsetele emotsioonidele. Küsimused hinnatakse vastavalt küsimustiku hindamisjuhistele ning valdkondade skoorid saab teisendada skaalale 0–100, kus kõrgemad skoorid viitavad iga söömiskäitumise mõõtme tugevamale avaldumisele. Kuigi seda on laialdaselt kasutatud uuringutes, mis hõlmavad rasvumisega populatsioone ja erineva kehakaaluga valimeid, võib seda käsitleda valikulise täiendava mõõdikuna siis, kui söömiskäitumine pakub erilist huvi. TFEQ-R21 saab laiendatud elustiili hindamiskomplekti osana veebis iseseisvalt täita. Küsimustik on kättesaadav siit.

Une kvaliteet

Pittsburgh Sleep Quality Index (PSQI) (Buysse et al., 1989) sisaldab 19 enesehinnangulist küsimust ning on mõeldud une kvaliteedi ja unehäirete hindamiseks eelneva kuu jooksul. Täiendavaid voodipartneri või toakaaslase küsimusi võib samuti koguda, kuid neid ei arvestata üldskoori sisse.

Seitse komponenti on subjektiivne une kvaliteet, uinumislatentsus, une kestus, harjumuspärane une efektiivsus, unehäired, uneravimite kasutamine ja päevane talitlushäire. Iga komponent hinnatakse skaalal 0 kuni 3 ning komponentide skoorid liidetakse, et saada üldskoor vahemikus 0 kuni 21, kus kõrgemad skoorid viitavad halvemale unekvaliteedile. Üldskoori üle 5 kasutatakse tavaliselt halva unekvaliteedi näitajana ning see võib aidata tuvastada oluliste uneraskustega osalejaid. Seda läve tuleks tõlgendada sõeluuringulise näitajana, mitte diagnostilise kriteeriumina. Küsimustik on kättesaadav siit.

Vaimne tervis

Hospital Anxiety and Depression Scale (HADS) (Zigmond & Snaith, 1983) on 14 küsimusest koosnev eneseraporteeritud küsimustik, mis on mõeldud ärevuse ja depressiivsete sümptomite hindamiseks, eriti kehaliste terviseseisunditega inimestel. See sisaldab kahte 7 küsimusest koosnevat alaskaalat: HADS-Anxiety ja HADS-Depression. Iga küsimus hinnatakse skaalal 0 kuni 3, mille tulemusel saadakse kummagi alaskaalaga skoor vahemikus 0 kuni 21, kus kõrgemad skoorid viitavad suuremale sümptomite raskusastmele. Mõlema alaskaalaga tõlgendatakse skoori 0 kuni 7 tavaliselt normaalsena, skoori 8 kuni 10 piiripealselt ebanormaalsena ja skoori 11 kuni 21 ebanormaalsena. Neid kategooriaid tuleks kasutada sõeluuringuliste näitajatena ning neid ei tohiks iseseisvalt tõlgendada kliinilise diagnoosina. HADS on autoriõigusega kaitstud instrument. Litsentsi- ja juurdepääsuteave tuleks saada ametliku HADS-i litsentsimiskanali kaudu.

Perceived Stress Scale – 14 items (PSS-14) (Cohen et al., 1983) on eneseraporteeritud küsimustik, mis on mõeldud hindama, mil määral inimesed tajuvad oma elus ettetulevaid olukordi stressirohketena. See hindab eelneva kuu jooksul kogetud ettearvamatuse, kontrolli puudumise ja ülekoormatuse tundeid. Iga küsimus hinnatakse 5-pallisel Likerti skaalal vahemikus 0 („mitte kunagi”) kuni 4 („väga sageli”), mille tulemusel saadakse koguskoor vahemikus 0 kuni 56. Kõrgemad skoorid viitavad suuremale tajutud stressile. Küsimustik on kättesaadav siit.

Kui prioriteediks on osaleja koormuse vähendamine, võib teostatava alternatiivina kaaluda skaala 10 küsimusest koosnevat versiooni (PSS-10) (Cohen & Williamson, 1988). PSS-10 kasutab sama vastuseformaati ning annab koguskoori vahemikus 0 kuni 40. Küsimustik on kättesaadav siit.

Enesetajutud füüsiline vorm

International Fitness Scale (IFIS) (Ortega et al., 2011, 2013) on lühike eneseraporteeritud küsimustik, mis on mõeldud enesetajutud füüsilise vormi hindamiseks. See sisaldab viit küsimust, mis käsitlevad üldist füüsilist vormi, kardiorespiratoorset vormi, lihasjõudu, kiirust ja osavust ning painduvust. Osalejatel palutakse hinnata oma praegust füüsilise vormi taset võrreldes oma sõpradega. Iga küsimus hinnatakse 5-pallisel Likerti skaalal vahemikus väga halb kuni väga hea. Kõrgemad skoorid viitavad paremale enesetajutud füüsilisele vormile vastavas valdkonnas. Küsimusi tuleks tõlgendada eraldi, kuna skaalal puudub standardne summeeritud koguskoor. IFIS pakub veebis teostatavat näitajat tajutud vormiseisundi kohta ning võib täiendada objektiivselt mõõdetud füüsilist vormi juhul, kui kohapealne hindamine on võimalik. Küsimustik on kättesaadav siit.

Kõik keeleversioonid ja eri sihtrühmade versioonid leiab ametlikult IFIS-i veebisaidilt.

2.2 Kohapealne füüsilise vormi hindamine

Kohapealse hindamise eesmärk on täiendada eneseraporteeritud teavet kehakoostise ja tervisega seotud füüsilise vormi väli-testidega vähiga elavate või vähijärgses elus olevate noorte täiskasvanute seas. Kavandatud mõõdikud ja testid on valitud, arvestades teostatavust, minimaalset varustusvajadust ja rakendatavust erinevates partnerkeskkondades.

Kui see on teostatav ja asjakohane, tuleks enne füüsilise vormi teste mõõta pikkus ja kehakaal. Täiendavaid kehakoostise mõõdikuid, nagu vööümbermõõt või bioelektrilisel impedantsil põhinevad mõõdikud, võib samuti lisada juhul, kui sobiv varustus, väljaõppinud personal ja kohalikud protseduurid on olemas.

Kehakaalu ja kehakoostise hindamine võib mõne osaleja jaoks olla emotsionaalselt tundlik, eriti neil, kes on kogenud raviga seotud muutusi kehakaalus, välimuses või kehakoostises. Personal peaks neid mõõtmisi tutvustama taktitundeliselt, selgitama nende eesmärki, tagama asjakohase privaatsuse ja meenutama osalejatele, et nad võivad mis tahes üksikust mõõtmisest keelduda.

Kohapealset testimist tuleks läbi viia ainult siis, kui olemas on sobiv ruum, varustus, väljaõppinud personal ja elementaarsed ohutusprotseduurid. Mõõdikute ja testide lõplik valik peaks arvestama osalejate kliinilist seisundit, funktsionaalset võimekust, väsimust, sümptomeid ja kohalikke ohutusprotseduure.

Kui samas sessioonis tehakse mitu testi, on soovitatav järjekord järgmine: esmalt kehakoostise mõõdikud, seejärel madala intensiivsusega funktsionaalsed testid, jõutestid ning viimasena kardiorespiratoorne vorm, kui kasutatakse maksimaalseid või submaksimaalseid jooksuteste.

Kehakoostis

Pikkust ja kehakaalu tuleks hinnata, et arvutada kehamassiindeks (BMI). Pikkust tuleks mõõta ilma jalanõudeta, kasutades stadiomeetrit, ning kehakaalu tuleks mõõta kalibreeritud kaaluga, kui osalejal on seljas kerged riided (World Health Organization, 1995). BMI tuleks arvutada kehakaalu kilogrammides jagamisel pikkuse ruuduga meetrites (kg/m²). Täiendavaid mõõdikuid, nagu vööümbermõõt või bioelektrilisel impedantsil põhinev kehakoostis, võib lisada juhul, kui sobiv varustus, väljaõppinud personal ja kohalikud protseduurid on olemas, kuid need ei ole põhihindamise raames kohustuslikud.

BMI-d tuleks tõlgendada kui praktilist kehasuuruse ja kehakaalu staatuse näitajat, mitte kui otsest keharasva mõõdikut või rasvumise diagnostilist mõõdikut. Kuna see ei erista rasvamassi lihas- ega luumassist, tuleks BMI väärtusi tõlgendada koos osaleja kliinilise konteksti, funktsionaalse seisundi ja võimaluse korral täiendavate mõõdikutega, nagu vööümbermõõt või bioelektrilisel impedantsil põhinev kehakoostis (National Institute for Health and Care Excellence, 2025).

Tavapärane ja kiire kõnnikiirus

Kõnnikiirust tuleks hinnata 6 m kõnnitestiga (Kim et al., 2016). Osalejatel palutakse kõndida märgistatud 6 m distants oma tavapärases mugavas tempos ja eraldi katses nii kiiresti kui võimalik, jooksmata. 6 m vahemaa läbimiseks kuluv aeg registreeritakse sekundites stopperi abil. Mõlemas tingimuses tuleks teha vähemalt kaks katset ning tavapärase ja kiire kõnnikiiruse jaoks tuleks alles jätta parim aeg. Kõnnikiirus arvutatakse meetrites sekundis (m/s), kus kõrgemad väärtused viitavad paremale kõndimissooritusele. 6 m kõnnitesti ülesehitus on kujutatud joonisel 1.

Joonis 1. Kuue meetri kõnnitesti ülesehitus.

Funktsionaalne liikuvus

Funktsionaalset liikuvust, sealhulgas dünaamilist tasakaalu ja osavusega seotud liikumist, tuleks hinnata Timed Up and Go testiga (TUG) (Podsiadlo & Richardson, 1991). Osalejatel palutakse alustada istudes stabiilsel toolil, selg vastu tooli ja jalad tasaselt põrandal. Signaali „mine” peale tõusevad nad püsti, kõnnivad 3 m ohutus ja mugavas tempos, pööravad ümber tähise, kõnnivad tagasi tooli juurde ja istuvad uuesti maha. Ülesande lõpetamiseks kuluv aeg registreeritakse sekundites stopperi abil; madalamad väärtused viitavad paremale funktsionaalsele liikuvusele. Timed Up and Go testi protseduur on kujutatud joonisel 2.

Joonis 2. Timed Up and Go testi ülesehitus.

Alakeha jõud

Alakeha funktsionaalset jõudu tuleks hinnata 30-sekundilise toolilt tõusmise testiga (Jones et al., 1999), mis on väli-põhine funktsionaalne test ja mida on kasutatud ka vähipatsientidel ja vähi üleelanuil (Bowman et al., 2023). Osalejatel palutakse istuda stabiilse tooli keskel, selg sirge, jalad tasaselt põrandal ja käed rinnal risti. Signaali „mine” peale tõusevad nad täielikult püsti ja istuvad uuesti maha nii mitu korda kui võimalik 30 sekundi jooksul, kasutamata käsi abiks. Registreeritakse õigesti sooritatud tõusude koguarv; kõrgemad väärtused viitavad paremale alakeha funktsionaalsele jõule. 30-sekundiline toolilt tõusmise test on kujutatud joonisel 3.

Joonis 3. 30-sekundiline toolilt tõusmise test.

Ülakeha jõud

Ülakeha isomeetrilist lihasjõudu tuleks hinnata käepigistusjõu testiga, kasutades kalibreeritud käsidünamomeetrit (Cantarero-Villanueva et al., 2012; Roberts et al., 2011). Osalejatel palutakse seista või vajaduse korral istuda nii, et käsi on sirutatult keha kõrval, ranne neutraalses asendis ja käsi ei toetu vastu kehatüve. Dünamomeetri haare tuleks kohandada osaleja käe suurusele vastavalt seadme juhistele. Osalejatele antakse juhis suruda dünamomeetrit võimalikult tugevalt 3–5 sekundi jooksul. Mõlema käega tuleks teha vähemalt kaks katset, pooli vaheldumisi, võimaldades katsete vahel lühikest puhkust. Mõlema käe kohta registreeritakse suurim saadud väärtus kilogrammides; kõrgemad väärtused viitavad suuremale ülakeha isomeetrilisele jõule. Soovitatav käepigistusjõu testimise asend on kujutatud joonisel 4.

Joonis 4. Käepigistusjõu testi asend.

Funktsionaalne koormustaluvus

Funktsionaalset koormustaluvust tuleks hinnata 6-minuti kõnnitestiga (6MWT) vastavalt standardsoovitustele (Crapo et al., 2002). 6MWT annab väli-põhise submaksimaalse funktsionaalse koormustaluvuse mõõdiku. Kuigi sooritust mõjutab kardiorespiratoorne vorm, ei tohiks testi tõlgendada maksimaalse kardiorespiratoorse vormi ega maksimaalse hapnikutarbimise otsese mõõdikuna. Osalejatel palutakse kõndida 6 minuti jooksul edasi-tagasi mööda tasast ja sirget 30 m pikkust kõnnirada, läbides võimalikult suure vahemaa kiire, kuid ohutu kõnnitempoga. Pöördepunktid tuleks tähistada koonustega ning rada tuleks distantsi registreerimise hõlbustamiseks märgistada korrapäraste intervallidega. Jooksmine ei ole lubatud. Osalejad võivad vajaduse korral tempot aeglustada, peatuda või puhata ning jätkata kõndimist siis, kui nad on selleks võimelised. Tuleks anda standardiseeritud juhised ja julgustus. 6 minuti lõpus registreeritakse läbitud kogudistants meetrites; kõrgemad väärtused viitavad paremale funktsionaalsele koormustaluvusele. Joonisel 5 on kujutatud 6MWT rada.

Joonis 5. Kuue minuti kõnnitesti rada.

Kehakoostise ja füüsilise vormi tulemuste tõlgendamine

Noortel täiskasvanutel võib BMI-d tõlgendada Maailma Terviseorganisatsiooni täiskasvanute klassifikatsiooni järgi: alakaal (<18.5 kg/m²), normaalkaal (18.5–24.9 kg/m²), ülekaal (25.0–29.9 kg/m²) ja rasvumine (≥30.0 kg/m²) (World Health Organization, 2000). BMI-d tuleks tõlgendada kui praktilist kehasuuruse ja kehakaalu staatuse näitajat, mitte kui otsest keharasva mõõdikut või rasvumise diagnostilist mõõdikut.

Kui hinnatakse vööümbermõõtu, võib seda tõlgendada tsentraalse rasvumise ja kardiometaboolse riski näitajana. Euroopa päritolu täiskasvanutel viitavad vööümbermõõdu väärtused 94 kuni <102 cm meestel ja 80 kuni <88 cm naistel suurenenud kardiometaboolsele riskile, samas kui väärtused ≥102 cm meestel ja ≥88 cm naistel viitavad oluliselt suurenenud riskile (Lean et al., 1995; World Health Organization, 2011). Need läved ei pruugi sobida kõigile etnilistele rühmadele ning neid tuleks tõlgendada koos BMI, kehakoostise, kliinilise anamneesi ja raviga seotud teguritega.

Kui hinnatakse bioelektrilisel impedantsil põhinevat kehakoostist, võib keha rasvaprotsenti ja seotud näitajaid tõlgendada seadme tootja või mõne muu valideeritud võrdlusallika pakutud vanuse- ja soospetsiifiliste võrdluskategooriate alusel. Mõned Tanita seadmed kasutavad Gallagher et al. (2000) põhjal tuletatud võrdlusvahemikke. Neid väärtusi tuleks käsitleda kirjeldavate võrdluskategooriatena, mitte diagnostiliste lävedena, eriti vähiga elavatel või vähijärgses elus olevatel noortel inimestel, kelle puhul hüdratsioonistaatus, raviga seotud mõjud ja muutused rasvavabas massis võivad mõjutada bioelektrilise impedantsi hinnanguid.

Tavapärase ja kiire kõnnikiiruse puhul ei soovitata vähiga elavatele või vähijärgses elus olevatele noortele täiskasvanutele universaalset kliinilist piirväärtust. Hiljutised võrdlusväärtused on olemas näiliselt tervete täiskasvanute kohta ning kinnitavad, et kõnnikiirus varieerub vanuse ja soo järgi (Andrews et al., 2023). Kuna käesolev protokoll kasutab 6 m kõnnidistantsi, tuleks tulemusi sümptomite, funktsionaalsete piirangute ja ajas toimuvate muutuste suhtes tõlgendada ettevaatlikult.

Timed Up and Go testi puhul tuleks võimaluse korral arvestada vanusespetsiifilisi võrdlusväärtusi. Keskmine lõpetamisaeg 20- kuni 59-aastastel täiskasvanutel jääb ligikaudu 7.5 sekundist 20–29-aastastel kuni 8.5 sekundini 50–59-aastastel (Kear et al., 2017).

30-sekundilise toolilt tõusmise testi puhul on normatiivne tõendusmaterjal tervete noorte täiskasvanute kohta piiratud. 19–35-aastaste täiskasvanute valimis oli keskmine tulemus 33.0 ± 5.4 kordust (Lein et al., 2022). Seda väärtust võib kasutada laia kirjeldava võrdlusena nooremate täiskasvanute puhul, kui tooli kõrgus ja testimisprotseduurid on võrreldavad, eriti kui kasutatakse ligikaudu 45 cm kõrgust tooli ja sarnast rinnal risti olevate kätega protokolli. Sellest vanusevahemikust vanemate täiskasvanute puhul tuleks tulemusi tõlgendada peamiselt sümptomite, funktsionaalsete piirangute ja ajas toimuvate muutuste kontekstis.

Täiskasvanute vanuses 20 aastat ja vanemad jaoks on olemas rahvusvahelised vanuse- ja soospetsiifilised käepigistusjõu võrdlusväärtused iGRIPS konsortsiumilt (Tomkinson et al., 2025). Need väärtused võivad toetada käepigistusjõu soorituse kirjeldavat tõlgendamist, kuid neid ei tohiks käsitleda kliiniliste diagnostiliste lävedena.

Kuue minuti kõnnitesti jaoks on olemas protsentiilidel põhinevad võrdlusväärtused näiliselt tervetele 18- kuni 80-aastastele täiskasvanutele (Dourado et al., 2021). Need väärtused liigitavad soorituse väga madalast, alla 5. protsentiili, kuni suurepäraseni, üle 95. protsentiili, ning võivad toetada kirjeldavat tõlgendamist juhul, kui testimisprotokoll on võrreldav. Neid ei tohiks käsitleda kliiniliste diagnostiliste lävedena vähiga elavate või vähijärgses elus olevate noorte täiskasvanute puhul. Kõigi väli-põhiste füüsilise vormi testide puhul võib sama standardiseeritud protokolliga korduv hindamine olla eriti kasulik individuaalse funktsionaalse edenemise, stabiilsuse või languse jälgimiseks.

3. Vähiga elavad ja vähist edasi elavad noorukid

Selles jaotises esitatakse soovitatud hindamisraamistik 14–17-aastastele vähiga elavatele ja vähist edasi elavatele noorukitele. Kavandatud hindamine ühendab eakohased eneseraporteeritavad veebiküsimustikud ja võimaluse korral kohapeal läbiviidavad praktilised kehalise võimekuse testid. Selle ülesehituse eesmärk on pakkuda terviklikku, kuid teostatavat hinnangut tervisega seotud elukvaliteedile, eluviisiga seotud käitumistele ja kehalisele võimekusele, võttes arvesse arenguetappi, kliinilist seisundit, funktsionaalset võimekust ja kohaliku rakendamise konteksti.

Samasugused kaalutlused osalejakoormuse kohta, mida kirjeldati noorte täiskasvanute puhul, kehtivad ka noorukite puhul. Eelkõige võib veebihindamise täita rohkem kui ühe sessiooni jooksul, kui väsimus, kognitiivsed raskused või muud raviga seotud sümptomid mõjutavad selle lõpetamist. Osalejatel tuleks alati, kui see on tehniliselt teostatav, võimaldada teha paus ja jätkata hiljem, ning kõik hindamiskomplekti kohandused tuleks dokumenteerida, et toetada võrreldavust eri keskustes ja hindamisajapunktide vahel. Kui osalejakoormus tekitab muret, võib valikulised täiendavad mõõdikud välja jätta ning seada esikohale kõige asjakohasemad soovitatud mõõdikud vastavalt hindamise eesmärkidele.

3.1 Veebihindamine

Veebihindamine hõlmab eakohaseid eneseraporteeritavaid mõõdikuid, et hinnata vähiga elavate ja vähist edasi elavate noorukite tervisega seotud elukvaliteeti, eluviisiga seotud käitumisi, vaimset tervist ja enesetajutud kehalist võimekust. Eelistada tuleks valideeritud instrumente, mille tõlked on olemas, arvestades arengulist sobivust, osalejakoormust ja litsentsinõudeid. Soovitatud veebimõõdikuid kirjeldatakse allpool.

3.1.1 Sotsiodemograafilised ja vähiga seotud andmed

Koguda tuleks sama põhiline sotsiodemograafiline ja vähiga seotud teave, mida kirjeldati noorte täiskasvanute puhul, kasutades eakohast sõnastust ja vastusevariante. Noorukite puhul tuleks lisaks arvesse võtta kooliastet, perekondlikku konteksti ning vajadust vanema või hooldaja toe järele meditsiiniliste või raviga seotud küsimuste täitmisel.

Isiklike tajude, eluviisiga seotud käitumiste ja heaoluga seotud küsimustele peaks võimaluse korral vastama nooruk ise. Vanemad või hooldajad võivad vajaduse korral aidata täita vähiga seotud teavet, raviajalugu või muid meditsiinilisi üksikasju.

Nagu noorte täiskasvanute hindamise puhul, peaks ka lõplik küsimustik eristama kohustuslikke ja valikulisi küsimusi, eriti tundliku tervisealase teabe puhul, ning sisaldama vajaduse korral vastusevariante nagu “Ma ei tea”, “ei kohaldu” või “eelistan mitte vastata”.

3.1.2 Tervisega seotud elukvaliteet

KIDSCREEN-27 (Ravens-Sieberer et al., 2014) tuleks kasutada vähiga elavate ja vähist edasi elavate noorukite tervisega seotud elukvaliteedi hindamiseks. See on eneseraporteeritav küsimustik, mis on mõeldud 8–18-aastastele lastele ja noorukitele. Küsimustik sisaldab 27 küsimust, mis on jaotatud viide dimensiooni: füüsiline heaolu, psühholoogiline heaolu, autonoomia ja suhted vanematega, sotsiaalne tugi ja eakaaslased ning koolikeskkond. Küsimusi hinnatakse 5-pallisel Likerti skaalal ning kõrgemad skoorid viitavad paremale tervisega seotud elukvaliteedile igas dimensioonis.

KIDSCREEN-27 ei anna ühtset koondskoori ega universaalset kliinilist piirväärtust. Iga dimensiooni tuleks tõlgendada eraldi, eelistatavalt kasutades olemasolevaid vanuse-, soo- ja riigispetsiifilisi võrdlusväärtusi ning standardiseeritud T-skoore. Skoorimisjuhised, T-skoori arvutamise protseduurid ja võrdlusväärtused on kättesaadavad KIDSCREENi analüüsiressursside ja rakendusjuhendi kaudu KIDSCREENi ametlikul veebisaidil. Küsimustikule ja olemasolevatele keeleversioonidele pääseb ligi KIDSCREENi ametliku veebisaidi kaudu.

Kui tervisega seotud elukvaliteedi vähispetsiifiline hindamine on hindamise eesmärkide seisukohalt asjakohane ja osalejakoormus seda võimaldab, võib KIDSCREEN-27 kõrval kaaluda valikulise täiendava mõõdikuna PedsQL 3.0 Cancer Module (Teen Form, 13–18 years) kasutamist (Ewing et al., 2009; Varni et al., 2002).

3.1.3 Eluviisiga seotud käitumised

Eluviiside hindamine peaks hõlmama peamisi tervisega seotud käitumisi ja tajutud näitajaid, mis võivad olla seotud vähiga elavate ja vähist edasi elavate noorukite elukvaliteedi, arengu ja kehalise funktsioneerimisega. Soovitatud valdkonnad hõlmavad kehalist aktiivsust ja istuvat käitumist, toitumisharjumusi, und, vaimset tervist ja enesetajutud kehalist võimekust.

Kehaline aktiivsus ja istuv käitumine

15-aastastel ja vanematel noorukitel tuleks kehalist aktiivsust hinnata küsimustikuga International Physical Activity Questionnaire – Short Form (IPAQ-SF) (Craig et al., 2003), nagu on kirjeldatud jaotises 2.1.3 noorte täiskasvanute puhul. Küsimustik hindab eelnenud seitsme päeva jooksul toimunud kõndimist ning mõõduka ja tugeva intensiivsusega kehalist aktiivsust ning võimaldab väljendada kehalist aktiivsust IPAQ skoorimisprotokolli kohaselt MET-minutitena nädalas. Küsimustik on kättesaadav siin.

Alla 15-aastastel noorukitel tuleks kehalist aktiivsust hinnata küsimustikuga Physical Activity Questionnaire for Older Children (PAQ-C) (Janz et al., 2008). PAQ-C on eneseraporteeritav viimase seitsme päeva meenutamisele tuginev küsimustik, mis on loodud laste üldise kehalise aktiivsuse taseme hindamiseks. See sisaldab küsimusi spordis ja vaba aja tegevustes osalemise, kehalise kasvatuse tundide, koolivahetundide, lõunavaheaja, koolijärgse aktiivsuse, õhtuse aktiivsuse ja nädalavahetuse aktiivsuse kohta. Vastuseid hinnatakse 5-pallisel skaalal, kus kõrgemad väärtused viitavad kõrgemale raporteeritud üldisele kehalise aktiivsuse tasemele. Üldskoor tuleks arvutada vastavalt ametlikele skoorimisjuhistele (Kowalski et al., 2004). PAQ-C annab näitaja üldises kehalises aktiivsuses osalemise kohta, mitte täpse aktiivsuse kestuse, energiakulu ega kehalise aktiivsuse soovitustele vastavuse kohta. Küsimustik ja skoorimisjuhised on kättesaadavad PAQ-C/PAQ-A käsiraamatus (Kowalski et al., 2004).

Vaba aja istuvat käitumist tuleks hinnata küsimustikuga Youth Leisure-time Sedentary Behavior Questionnaire (YLSBQ) (Cabanas-Sánchez et al., 2018). YLSBQ on 12 küsimusest koosnev eneseraporteeritav küsimustik, mis on loodud hindama eelnenud nädala jooksul erinevates istuvates vaba aja tegevustes veedetud aega. Iga käitumise puhul esitavad osalejad hinnangu keskmise aja kohta eraldi tavapärasel argipäeval ja tavapärasel nädalavahetuse päeval. Küsimustik hõlmab selliseid tegevusi nagu televiisori, videote või DVD-de vaatamine; arvuti- või videomängude mängimine; interneti kasutamine vaba aja eesmärgil; kodutööde tegemine või õppimine arvutiga ja ilma arvutita; lugemine meelelahutuseks; pere või sõpradega istudes rääkimine; muusika kuulamine; telefoni kasutamine või sõnumite saatmine; istumine puhkamiseks; kognitiivsed hobid; ja motoriseeritud transpordivahendiga reisimine. Iga käitumise keskmise päevase aja saab arvutada järgmise valemi abil: [(argipäeva aeg × 5) + (nädalavahetuse päeva aeg × 2)] / 7. Vaba aja koguistuvat käitumist saab seejärel hinnata, liites kokku 12 istuva käitumise lõikes raporteeritud ajad. Kõrgemad väärtused viitavad suuremale raporteeritud istumisajale. Kogu- ja valdkonnaspetsiifilist istumisaega tuleks tõlgendada kirjeldavalt ning korduvhindamiste olemasolul seoses muutustega sama osaleja puhul ajas. Küsimustik on kättesaadav algse valideerimisartikli lisamaterjali lisas A ning nõuab akadeemilist või institutsionaalset juurdepääsu.

Toitumisharjumused

Toitumisharjumusi tuleks hinnata küsimustikuga Mediterranean Diet Quality Index for Children and Adolescents (KIDMED) (Serra-Majem et al., 2004). KIDMED on 16 küsimusest koosnev eneseraporteeritav küsimustik, mis on loodud hindama Vahemere toitumismustri järgimist laste ja noorukite seas. Küsimustik sisaldab jah/ei-küsimusi peamiste toiduvalikute ja toitumisharjumuste kohta, nagu puu- ja köögiviljade tarbimine, kala, kaunviljad, teraviljad, piimatooted, pähklid, oliiviõli kasutamine, hommikusöögiharjumused, kiirtoidu tarbimine ning maiustuste või tööstuslikult valmistatud küpsetiste söömine. Kaksteist küsimust kajastavad Vahemere toitumismustriga kooskõlas olevaid harjumusi ja saavad jaatava vastuse korral +1, samas kui neli küsimust kajastavad vähem soodsaid harjumusi ja saavad jaatava vastuse korral −1. Koguskoor jääb vahemikku −4 kuni 12 ning kõrgemad skoorid viitavad suuremale Vahemere dieedi järgimisele. Skoore 3 või vähem tõlgendatakse tavaliselt madala järgimisena, skoore 4–7 keskmise järgimisena ja skoore 8 või enam kõrge järgimisena. Küsimustik on kättesaadav algse valideerimisartikli tabelis 1.

TFEQ-R21 (Cappelleri et al., 2009), mida kirjeldati jaotises 2.1.3, võib lisada valikulise täiendava mõõdikuna, kui söömiskäitumine pakub erilist huvi. Selle kasutamine tuleks piirata noorukitega, kelle jaoks on olemas sobiv vanuse- ja keelekohane versioon. Küsimustik annab eraldi skoorid kognitiivse piirangu, kontrollimatu söömise ja emotsionaalse söömise kohta, kusjuures kõrgemad skoorid viitavad vastava söömiskäitumise tugevamale väljendumisele. Lisateave TFEQ-R21 kohta on kättesaadav valideerimisartiklis siin. Juurdepääsu- ja litsentsinõudeid tuleks kontrollida ametliku instrumendi pakkujalt.

Une kestus ja päevane unisus

Une kestust tuleks hinnata lühikeste eneseraporteeritavate küsimustega tavapärase magamamineku- ja ärkamisaja kohta koolipäevadel ja koolivabadel päevadel. Neid vastuseid saab kasutada harjumuspärase une kestuse hindamiseks eraldi argipäevadel ja nädalavahetustel ning samuti keskmise une kestuse hindamiseks tüüpilise nädala lõikes.

Päevast unisust tuleks hinnata küsimustikuga Epworth Sleepiness Scale for Children and Adolescents (ESS-CHAD) (Janssen et al., 2017; Wang et al., 2017). ESS-CHAD on 8 küsimusest koosnev eneseraporteeritav küsimustik, mis on loodud hindama uinumise või tukastamise tõenäosust tavalistes päevastes olukordades. Küsimused viitavad olukordadele nagu istumine ja lugemine, televiisori vaatamine, klassiruumis või avalikus kohas istumine, autos kaasreisijana sõitmine, pärastlõunal puhkamiseks pikali heitmine, kellegagi istudes rääkimine, pärast lõunasööki vaikselt istumine ning söögi ajal istumine. Iga küsimust hinnatakse skaalal 0 kuni 3, ulatudes variandist “ei tukastaks kunagi” suure tukastamise tõenäosuseni. Küsimuste skoorid liidetakse, et saada koguskoor vahemikus 0 kuni 24, kus kõrgemad skoorid viitavad suuremale raporteeritud päevasele unisusele. ESS-CHAD tuleks kasutada eelkõige 12-aastastel ja vanematel noorukitel. Tegemist on subjektiivse sõelumismõõdikuga ning seda ei tohiks kasutada eraldiseisva diagnostilise vahendina. Küsimustik on kättesaadav siin.

Vaimne tervis

PSS-10, mida tutvustati jaotises 2.1.3 teostatava lühema alternatiivina, tuleks kasutada noorukite tajutud stressi hindamiseks (Cohen & Williamson, 1988). PSS-10 on uuritud noorukite valimites, sealhulgas varases noorukieas, ning see on näidanud vastuvõetavaid psühhomeetrilisi omadusi 12-aastastel ja vanematel noorukitel (Kechter et al., 2019; Marakshina et al., 2024). Küsimustik hindab, mil määral tajutakse viimase kuu jooksul igapäevaelu olukordi ettearvamatute, kontrollimatute või üle jõu käivatena. Iga küsimust hinnatakse 5-pallisel skaalal vahemikus 0 (“mitte kunagi”) kuni 4 (“väga sageli”). Neli positiivselt sõnastatud küsimust pöördkodeeritakse ning küsimuste vastused liidetakse, et saada koguskoor vahemikus 0 kuni 40, kus kõrgemad skoorid viitavad suuremale tajutud stressile. PSS-10 tuleks kasutada 12-aastastel ja vanematel noorukitel, kasutades võimaluse korral eakohast ja keeleliselt valideeritud versiooni. Nooremate noorukite puhul tuleks tajutud stressi hinnata ainult siis, kui asjaomases keeles ja kontekstis on olemas sobiv lastele mõeldud mõõdik. PSS-10 ei ole diagnostiline instrument ning seda ei tohiks tõlgendada vaimse tervise kliinilise hindamisena. Küsimustik on kättesaadav siin.

Revised Children’s Anxiety and Depression Scale – 25 items (RCADS-25) tuleks kasutada ärevus- ja depressiivsete sümptomite hindamiseks vähiga elavatel ja vähist edasi elavatel noorukitel. RCADS-25 on eneseraporteeritav küsimustik, mis on mõeldud 8–18-aastastele noortele ning annab eraldi skoorid üldiste ärevussümptomite ja depressiivsete sümptomite kohta (Ebesutani et al., 2012). Küsimustik sisaldab 25 küsimust, mida hinnatakse 4-pallisel vastuseskaalal vahemikus 0 (“mitte kunagi”) kuni 3 (“alati”). Ärevusskoor põhineb 15 küsimusel ja jääb vahemikku 0 kuni 45, samas kui depressiooniskoor põhineb 10 küsimusel ja jääb vahemikku 0 kuni 30. Ärevuse ja depressiooni koguskoori võib samuti arvutada kõigi küsimuste liitmisel, kusjuures kõrgemad skoorid viitavad suuremale raporteeritud sümptomite raskusastmele. Toorskoorid saab ametlike RCADSi skoorimisressursside abil teisendada vanuse ja soo järgi kohandatud T-skoorideks. Skoore tuleks tõlgendada sõelumisnäitajate, mitte diagnostiliste kriteeriumidena, ning kõrgenenud skoore tuleks käsitleda koos nooruki kliinilise konteksti ning kohalike kaitse- või suunamisprotseduuridega. Küsimustikule, skoorimisjuhistele ja olemasolevatele keeleversioonidele pääseb ligi RCADSi ametliku veebisaidi kaudu.

Enesetajutud kehaline võimekus

IFIS, mida kirjeldati jaotises 2.1.3, tuleks kasutada ka noorukite enesetajutud kehalise võimekuse hindamiseks. Noorukite versioon sisaldab samu viit küsimust. IFIS töötati algselt välja ja valideeriti Euroopa noorukitel HELENA uuringu raames (Ortega et al., 2011). Küsimustik on kättesaadav siin.

Kõik keeleversioonid ja eri elanikerühmade versioonid on leitavad IFISi ametlikul veebisaidil.

3.2 Kohapealne kehalise võimekuse hindamine

Kohapealse hindamise eesmärk on täiendada eneseraporteeritud teavet eakohaste tervisega seotud kehalise võimekuse välitestidega vähiga elavatel ja vähist edasi elavatel noorukitel. Kavandatud testid on valitud, arvestades teostatavust, minimaalseid varustusnõudeid ja sobivust erinevates partnertingimustes.

Pikkust ja kehakaalu tuleks võimaluse ja asjakohasuse korral hinnata enne kehalise võimekuse teste, et arvutada kehamassiindeks (BMI).

Selle protokolli kõrge prioriteediga mõõdikud on pikkus ja kehakaal BMI arvutamiseks, käe haardejõud, paigalt kaugushüpe ja 20 m süstikjooksu test. Need mõõdikud määratleti põhikomponentidena laste ja noorukite jälgimiseks ja seireks mõeldud Youth Fitness International Test battery (YFIT) konsensusprojektis (Ortega et al., 2025).

Kehalise võimekuse testipaketid on teadlikult vanusespetsiifilised ja erinevad seetõttu noorukite ja noorte täiskasvanute vahel. Käe haardejõud on ainus kehalise võimekuse test, mis on ühine mõlemale hindamisraamistikule; seetõttu ei tohiks ülejäänud kehalise võimekuse testide tulemusi kahe vanuserühma vahel koondada ega otseselt võrrelda.

Kohapealseid teste tuleks läbi viia ainult siis, kui olemas on sobiv ruum, varustus, väljaõppinud personal ja põhilised ohutusprotseduurid. Testide lõplik valik peaks arvestama nooruki kliinilist seisundit, raviga seotud mõjusid, funktsionaalset võimekust, väsimust, sümptomeid, arenguetappi ja kohalikke ohutusprotseduure.

Kui samas sessioonis tehakse mitu testi, on soovitatav järjekord järgmine: kõigepealt kehakoostise mõõtmised, seejärel jõutestid ja viimasena kardiorespiratoorse võimekuse hindamine, kui kasutatakse maksimaalseid või submaksimaalseid jooksuteste.

Kõrge prioriteediga teste kirjeldatakse allpool. Täpsemad üksikasjad standardiseeritud protseduuride, varustuse, skoorimise ja demonstratsioonivideote kohta on kättesaadavad avatud juurdepääsuga YFIT artikli tabelis 3.

Kehakoostis

Pikkust ja kehakaalu tuleks hinnata enne kehalise võimekuse teste, kasutades elektroonilist kaalu ja stadiomeetrit. Osalejad peaksid kandma kerget riietust ja võtma jalanõud jalast. Tuleks teha kaks pikkuse ja kehakaalu mõõtmist ning kummagi puhul kasutada keskmist väärtust. Kehakaal tuleks registreerida 0,1 kg täpsusega ja pikkus 0,1 cm täpsusega. Kehamassiindeks tuleks arvutada kehakaalu kilogrammides jagamisel pikkuse ruuduga meetrites (kg/m²).

Lihasjõud

Ülakeha lihasjõudu tuleks hinnata käe haardejõu testiga, kasutades reguleeritavat käedünamomeetrit. Haardevahe tuleks kohandada vastavalt käe suurusele ning enne testimist tuleks registreerida domineeriv käsi. Osalejad peaksid testi võimaluse korral sooritama seistes, käsi sirutatult keha kõrval ja dünamomeetrit kehast eemal hoides. Kummagi käega tuleks sooritada kaks katset, käsi vaheldades ja testimisvoorude vahel lühikest puhkust võimaldades. Parim tulemus kummagi käe kohta tuleks registreerida kilogrammides 0,1 kg täpsusega. Parema ja vasaku käe väärtused tuleks esitada eraldi, märkides ära domineeriva käe. Soovitatav käe haardejõu testimise asend on näidatud joonisel 4.

Alakeha lihasvõimsust tuleks hinnata paigalt kaugushüppe testiga kõval, mittelibiseval pinnal, millel on selgelt märgistatud stardijoon ja mõõdulint. Osalejatel palutakse hüpata paigalseisust võimalikult kaugele, tehes äratõuke ja maandudes mõlema jalaga samal ajal. Vahemaad tuleks mõõta stardijoonest joonele lähima kanna tagumise servani. Tuleks sooritada kaks kehtivat katset ning parim tulemus registreerida täissentimeetri täpsusega. Paigalt kaugushüppe testi ülesehitus on näidatud joonisel 6.

Joonis 6. Paigalt kaugushüppe test.

Kardiorespiratoorne võimekus

Kardiorespiratoorset võimekust tuleks hinnata 20 m süstikjooksu testiga. Test nõuab tasast, mittelibisevat 20 m rada, mis on mõlemas otsas selgelt märgistatud, ning standardiseeritud helisalvestist. Osalejatel palutakse joosta edasi-tagasi kahe joone vahel helisignaalide taktis. Test algab kiirusega 8,5 km/h ning kiirus suureneb iga minuti järel 0,5 km/h võrra. Test tuleks lõpetada siis, kui osaleja peatub väsimuse tõttu või ei jõua jooneni kahel järjestikusel korral. Põhitulemusena tuleks registreerida viimane täielikult läbitud poolaste. 20 m süstikjooksu testirada on näidatud joonisel 7.

Joonis 7. 20 m süstikjooksu testirada.

Kehakoostise ja kehalise võimekuse tulemuste tõlgendamine

Vanuse- ja soospetsiifilised võrdlusväärtused kehamõõtmete ja kehalise võimekuse näitajate jaoks, sealhulgas käe haardejõud, paigalt kaugushüpe ja 20 m süstikjooksu test, on kättesaadavad FitBacki Euroopa võrdlusväärtuste publikatsiooni kaudu (Ortega et al., 2023). Põhiartikkel sisaldab kehalise võimekuse näitajate võrdlustabeleid ja protsentiilkõveraid, samas kui lisamaterjal sisaldab täiendavaid võrdlusväärtusi kehakoostise näitajate jaoks.

Need võrdlusväärtused võivad toetada kirjeldavat tõlgendamist ja individuaalse arengu jälgimist ajas. Neid ei tohiks käsitleda kliiniliste diagnostiliste piirväärtustena ning neid tuleks tõlgendada koos arenguetapi, kliinilise konteksti ja korduvhindamiste tulemustega.

4. Soovitatud hindamisvahendite ja vajalike materjalide kokkuvõte

Järgmised tabelid annavad praktilise ülevaate selles protokollis kirjeldatud hindamisvahenditest. Need võtavad kokku peamised hinnatavad valdkonnad, soovitatud instrumendid või välitingimustes kasutatavad testid, saadavad põhitulemused ning vajaduse korral ka kohapealseks hindamiseks vajalikud materjalid. Küsimustikel põhinevate mõõdikute puhul osutavad kokkuvõtvad tabelid rakendamise toetamiseks partnerrakenduskohtades ka asjakohastele litsentsi- või juurdepääsunõuetele.

Veebipõhise hindamise soovitused on esitatud eraldi noortele täiskasvanutele ja noorukitele, kajastades 2. ja 3. jaotises kirjeldatud eakohast küsimustike valikut. Tabel 1 võtab kokku soovitatud veebipõhised hindamisvahendid vähiga elavatele ja vähikogemusega noortele täiskasvanutele, samas kui tabel 2 esitab vastavad noorukispetsiifilised mõõdikud.

Tabel 1. Soovitatud veebipõhised hindamisvahendid vähiga elavatele ja vähikogemusega noortele täiskasvanutele

Tabel 2. Soovitatud veebipõhised hindamisvahendid vähiga elavatele ja vähikogemusega noorukitele

Tabelid 3 ja 4 võtavad kokku soovitatud kohapealsed hindamismõõdikud vastavalt noortele täiskasvanutele ja noorukitele. Need on mõeldud praktiliseks rakendusviiteks ning neid tuleks lugeda koos selle protokolli asjakohastes jaotistes kirjeldatud üksikasjalike protseduuride, ohutuskaalutluste ja kohandustega.

Tabel 3. Soovitatud kohapealsed hindamismõõdikud vähiga elavatele ja vähikogemusega noortele täiskasvanutele

*Valikulised kehakoostise mõõdikud tuleks lisada ainult siis, kui olemas on sobiv varustus, väljaõppinud personal ja kohalikud protseduurid.

Tabel 4. Soovitatud kohapealsed hindamismõõdikud vähiga elavatele ja vähikogemusega noorukitele

Selles tabelis sisalduvad mõõdikud vastavad Youth Fitness International Test (YFIT) konsensusprojektis kindlaks määratud kehasuuruse ja kehalise võimekuse põhimõõdikutele.

5. Ohutus, vastunäidustused ja kohandused

Järgnevad ohutuskaalutlused, vastunäidustused ja kohandused kehtivad eelkõige selle protokolli kohapeal läbiviidava kehalise võimekuse hindamise komponentide kohta.

Kehalist aktiivsust, liikumist ja kehalise võimekuse hindamist peetakse üldiselt ohutuks ja kasulikuks vähiga elavate ning vähiravi läbinud noorte jaoks, kui need on asjakohaselt individualiseeritud ja juhendatud (Campbell et al., 2019; Wurz et al., 2021). Siiski tuleb hindamisel arvesse võtta vähiga seotud hilismõjusid, praeguseid sümptomeid, ravi staatust, funktsionaalset võimekust ja osaleja autonoomiat.

Kehalise võimekuse testimine ei ole kohustuslik. Üksikuid teste võib kohandada, edasi lükata või katkestada vastavalt asjakohastele meditsiinilistele soovitustele või piirangutele, osaleja hetke terviseseisundile ja asjakohase väljaõppega personali hinnangule. Enne hindamist tuleb läbida kohaldatavad nõusolekuprotseduurid; lisateavet nõusoleku, alaealise nõustumise ja andmehalduse kohta on esitatud 6. jaotises.

5.1 Enne hindamist ja ohutuskontroll

Enne kohapealset testimist peab asjakohase väljaõppega personal kinnitama osalemiskõlblikkust, asjakohaseid meditsiinilisi soovitusi või piiranguid ning osaleja valmisolekut sel päeval osaleda. Lühike ohutuskontroll peab käsitlema hiljutisi või praeguseid sümptomeid, sealhulgas valu, ebatavalist väsimust, pearinglust, minestamist, õhupuudust, palavikku või infektsiooni tunnuseid, samuti hiljutist operatsiooni, vigastust, raviga seotud muresid või ravimitega seotud probleeme, mis võivad mõjutada ohutut osalemist.

Osalejatelt tuleb küsida ka seda, kas nad tunnevad end suutelisena kavandatud hindamist läbima. Kui sümptomid on uued, süvenevad või võivad põhjustada muret, tuleb asjakohast testi kohandada, edasi lükata või ära jätta. Mittejätkamise põhjus tuleb dokumenteerida.

Enne testimise algust tuleb osalejatele anda selge selgitus sessiooni kohta, sealhulgas testide eesmärk ja järjekord, eeldatav pingutustase ning nende õigus teha paus, keelduda või katkestada mis tahes test igal ajal. Enne dünaamilisi või pingutust nõudvaid teste, eriti neid, mis hõlmavad alakeha jõudu, liikuvust, hüppamist või jooksmist, tuleb teha lühike soojendus. See võib hõlmata kerget kõndimist, õrnu liikuvusharjutusi ja kavandatud liigutuse madala intensiivsusega harjutamist.

See protokoll ei asenda kliinilist kehalise koormuse sõeluuringut ega meditsiiniliste otsuste tegemist. Personal, kes vajab üksikasjalikumaid juhiseid kehalise koormuse testimise absoluutsete ja suhteliste vastunäidustuste kohta, peaks tutvuma noortele täiskasvanutele ja noorukitele mõeldud vähispetsiifiliste kehalise koormuse juhistega (Campbell et al., 2019; Wurz et al., 2021) koos American College of Sports Medicine’i Guidelines for Exercise Testing and Prescription kehtiva väljaandega. Neid allikaid tuleb kasutada koos kohalike kliiniliste tegevusjuhiste ja haigusseisundispetsiifilise meditsiinilise nõustamisega.

5.2 Kohandused ja testispetsiifilised kaalutlused

Testide valikut ja läbiviimist tuleb kohandada vastavalt praegustele sümptomitele, raviga seotud mõjudele, funktsionaalsetele piirangutele ja asjakohastele meditsiinilistele soovitustele. Kõik ära jäetud või muudetud testid tuleb dokumenteerida koos selle otsuse põhjusega (Campbell et al., 2019; Wurz et al., 2021).

Osalejate puhul, kellel esineb ülajäsemevalu, hiljutine operatsioon, vähenenud liikuvusulatus, märkimisväärne nõrkus, perifeerne neuropaatia, lümfödeemiga seotud sümptomid või muud ülajäsemega seotud probleemid, tuleb haardejõu testimist vastavalt vajadusele kohandada, edasi lükata või ära jätta.

Osalejate puhul, kellel esineb alajäsemevalu, tasakaaluhäired, liikuvuspiirangud, perifeerne neuropaatia, hiljutine operatsioon, lihas-skeleti vigastus või muud alajäsemega seotud probleemid, tuleb kõndimist, toolilt tõusmist, hüppamist või jooksmist hõlmavaid teste vastavalt vajadusele kohandada, edasi lükata või ära jätta. Paigalt kaugushüpet ja 20 m süstikjooksu ei tohi teha, kui löögikoormus, kiired suunamuutused või maksimaalne pingutus ei ole sobivad. 20 m süstikjooksu testi tohib teha ainult siis, kui see on kliiniliselt asjakohane, asjakohase väljaõppega järelevalve all ning kooskõlas kohalike ohutus- ja erakorraliste protseduuridega.

Kui esineb luude haprus, teadaolevad või kahtlustatavad luukolded, luustiku haaratusega seotud valu või muud struktuursed probleemid, tohib löögikoormusega või kõrge intensiivsusega teste kaaluda ainult pärast asjakohast kliinilist nõustamist. Testide valikul tuleb eelistada ohutust, mugavust ja funktsionaalset asjakohasust, mitte kogu hindamispaketi lõpuleviimist (Campbell et al., 2019).

Kardiorespiratoorseid teste, eriti maksimaalseid või peaaegu maksimaalseid teste, tuleb kohandada või edasi lükata märkimisväärse väsimuse, seletamatu õhupuuduse, pearingluse, rindkerevalu, ägeda haiguse või muude sümptomite korral, mis võivad mõjutada kehalise koormuse ohutut taluvust. Vajaduse korral võib kaaluda madalama intensiivsusega alternatiive.

5.3 Hindamise ajal

Personal peab kogu hindamise vältel jälgima osalejat nähtava halva enesetunde, ebatavalise väsimuse, valu, pearingluse, tasakaaluprobleemide, õhupuuduse või muude ohutut osalemist mõjutada võivate nähtude suhtes.

Osalejatel peab olema võimalik igal ajal teha paus, puhata või katkestada üksik test. Testimine tuleb kohe lõpetada, kui osaleja seda soovib või kui tekivad muret tekitavad sümptomid, sealhulgas rindkerevalu, minestamine või minestuseelne seisund, tugev pearinglus, väljendunud õhupuudus, äkiline nõrkus või äge valu.

Testide vahel tuleb võimaldada puhkeperioode ning neid tuleb vajaduse korral pikendada vastavalt sümptomitele, taastumisele ja tajutud pingutusele. Suuremat pingutust, löögikoormust või kiireid suunamuutusi hõlmavate testidega tohib jätkata ainult siis, kui osaleja näib olevat piisavalt taastunud ja valmis jätkama.

Iga vahetu kõrvalekalle protokollist, testi katkestus, osaleja poolt teatatud sümptom või kõrvalnäht tuleb hindamise ajal dokumenteerida, sealhulgas asjaomane test ja kõik rakendatud meetmed.

Need jälgimis-, puhke- ja katkestamisprotseduurid on kooskõlas vähispetsiifiliste kehalise koormuse juhistega, mis soovitavad individuaalset järelevalvet ja sümptomitest lähtuvat hindamistegevuste kohandamist (Campbell et al., 2019; Wurz et al., 2021).

5.4 Pärast hindamist ja dokumenteerimine

Pärast hindamist tuleb osalejatele anda piisavalt aega taastumiseks ning neilt tuleb küsida, kas nad kogesid testimise ajal või vahetult pärast seda valu, pearinglust, ebatavalist väsimust, õhupuudust või muid muret tekitavaid sümptomeid.

Iga testi sooritamine või mittesooritamine tuleb dokumenteerida koos kõigi kohanduste, katkestuste, protokollist kõrvalekallete või kõrvalnähtudega. Kui testi ei tehtud või see katkestati, tuleb põhjus dokumenteerida.

Osalejatele, kes teatavad püsivatest või muret tekitavatest sümptomitest, tuleb soovitada võtta ühendust oma ravimeeskonnaga või järgida asjakohast kohalikku raviteekonda. Kõik kõrvalnähud, mis nõuavad täiendavat tegutsemist, tuleb käsitleda ja neist teatada vastavalt rakenduspartneri kehtestatud protseduuridele.

6. Andmekogumine, skoorimine ja ühtlustamine

6.1 Nõusolek ja andmekaitse

Enne isiku- või tervisega seotud andmete kogumist tuleks osalejatele anda selget ja arusaadavat teavet hindamise eesmärgi, kogutavate andmete, osalemise vabatahtlikkuse, andmete kasutamise ja säilitamise ning küsimuste esitamise või osalemisest loobumisega seotud kontaktandmete kohta.

Noorte täiskasvanute puhul tuleks enne mis tahes hindamise alustamist saada teadlik nõusolek otse osalejalt. Osalemine peaks jääma kogu hindamise vältel vabatahtlikuks ning osalejatel peaks olema võimalik keelduda üksikutele küsimustele vastamast või katkestada mis tahes küsimustik või kehalise võimekuse test ilma põhjust esitamata.

Noorukite puhul tuleks vajaduse korral saada lapsevanema või eestkostja nõusolek ning nooruki nõustumine vastavalt kohaldatavatele eetilistele, õiguslikele ja institutsionaalsetele menetlustele. Noorukitele antav teave peaks olema esitatud eakohases keeles ning selles tuleks selgelt märkida, et nad võivad keelduda üksikutele küsimustele vastamast või lõpetada hindamise igal ajal.

Enne andmekogumise alustamist peaks iga rakenduspartner saama heakskiidu pädevalt teaduseetika komiteelt või asjakohaselt institutsionaalselt hindamiskogult, nagu nõuavad kohaldatavad riiklikud ja institutsionaalsed menetlused. Kui ametlik eetiline heakskiit ei ole nõutav, tuleks dokumenteerida mis tahes vabastus või samaväärne institutsionaalne otsus. Vajaduse korral tuleks registreerida ka asjakohane loa- või viitenumber.

Hindamises osalemise nõusolek tuleks dokumenteerida eraldi andmekaitsemenetlustest. Iga rakenduspartner peaks tagama, et isiku- ja tervisega seotud andmeid kogutakse, säilitatakse ja hallatakse kooskõlas GDPR-i ning kohaldatavate riiklike ja institutsionaalsete nõuetega, sealhulgas tervisega seotud andmete töötlemiseks sobiva õigusliku aluse ja kaitsemeetmete kindlaksmääramisega.

6.2 Soovitatav andmete registreerimine ja järjepidevusega seotud kaalutlused

Kui andmeid kogutakse eri keskkondades, on soovitatav kasutada osaleja identifitseerimiskoodi, et siduda veebiküsimustiku vastused ja kohapealse hindamise kirjed ilma otseselt tuvastatavat teavet töö- või analüüsiandmestikku lisamata.

Võrreldavuse toetamiseks võivad kirjed sisaldada osaleja ID-d, riiki või partnerkeskust, kasutatud keeleversiooni, hindamise kuupäeva, kohapealsete testide hindaja ID-d ning vajaduse korral hindamislaine või ajapunkti teavet.

Soovitatav on kasutada lihtsat andmesõnastikku, et dokumenteerida muutujate nimetused, sildid, lubatud vastusevariandid, mõõtühikud, skoorimisreeglid ja kõik tuletatud muutujad. Eelnevalt võib kokku leppida ka standardsed vastusevariandid puuduvate või mittetäielike andmete jaoks, näiteks: ei küsitud, keeldus, ei kohaldu, ohutuskaalutlustel ei tehtud, osaleja valikul ei tehtud, seadmeprobleem, tehniline probleem või muu põhjus.

Kohapeal läbiviidavate kehalise võimekuse testide puhul peaks hindamiskirje eelistatavalt sisaldama testi nime, katsete arvu, lõppväärtust, mõõtühikut ning kommentaare või mittetäitmise põhjust. Lihtne näidisstruktuur on esitatud tabelis 5.

Tabel 5. Näidis kohapealse hindamise kirjest noorte täiskasvanute jaoks

Sama registreerimisstruktuuri võib kohandada noorukite hindamiste jaoks, hõlmates pikkust, kaalu, parema ja vasaku käe haardetugevust, paigalt kaugushüpet ja 20 m süstikjooksu tulemust koos kõigi kohanduste või mittetäitmise põhjustega.

Osalevate keskuste vahelise ühtlustamise toetamiseks tuleks võimaluse korral standardiseerida ja dokumenteerida testispetsiifilised protseduurid, mis võivad tulemusi mõjutada, sealhulgas varustus, osaleja asend, katsete arv, puhkeperioodid ja testi lõpetamise kriteeriumid.

Kui osalejaid hinnatakse rohkem kui ühel ajapunktil, tuleks võimaluse korral kasutada sama valideeritud küsimustiku versiooni, testiprotokolli, seadmetüüpi ja skoorimisprotseduure. Kõik keeleversiooni, varustuse, hindaja, testimistingimuste või protokolli kohanduste muudatused tuleks dokumenteerida, kuna need tegurid võivad mõjutada ajas võrreldavust.

6.3 Skoorimine ja tõlgendamine

Küsimustike skoorid ja välitestidel põhinevad kehalise võimekuse tulemused tuleks arvutada vastavalt konkreetse mõõtevahendi, protokolli ja kasutatud valideeritud keeleversiooni ametlikele juhistele. Tuletatud muutujad, nagu kehamassiindeks, kõnnikiirus, kehalise aktiivsuse näitajad või küsimustike skaalaskoorid, peaksid põhinema eelnevalt määratletud ja dokumenteeritud skoorimisprotseduuridel.

Tunnustatud võrdlusväärtused, normandmed või piirväärtused käesolevas protokollis sisalduvate mõõdikute jaoks on võimaluse korral esitatud asjakohastes jaotistes. Need väärtused võivad toetada tulemuste tõlgendamist ja aidata tuvastada valdkondi, mis võivad vajada täiendavat tähelepanu. Siiski võivad võrdlusväärtused ja piirväärtused teadusliku tõendusmaterjali arenedes muutuda ning seetõttu tuleks neid tõlgendada kõige ajakohasemate kättesaadavate valideeritud allikate alusel.

Üksikute mõõtevahendite hõlmatavad vanusevahemikud ja olemasolevad võrdlusväärtused ei pruugi alati täpselt vastata käesolevas protokollis määratletud sihtvanuserühmadele, kuna need on kindlaks määratud algsete valideerimisuuringute ja normandmestike põhjal. Mõõtevahendeid tuleks kasutada nende valideerimistõendite ja ametlike juhistega toetatud vanusevahemikus. Tulemuste tõlgendamisel tuleks võimaluse korral kasutada vanusespetsiifilisi võrdlusväärtusi, mis hõlmavad osaleja vanust. Kui täpse vanuse jaoks võrdlusväärtus puudub ja kehtestatud piirväärtust ei ole, võib lähimat kättesaadavat vanusespetsiifilist võrdlusväärtust kasutada ettevaatlikult ligikaudse kirjeldava orientiirina. Selline ekstrapoleerimine tuleks selgelt välja tuua ning seda ei tohiks tõlgendada valideeritud kliinilise läve ega diagnostilise klassifikatsioonina.

Tulemusi ei tohiks tõlgendada eraldiseisvalt ega kasutada diagnostilise hindamisena. Lisaks võrdlusele võrdlusväärtustega võivad sama osaleja ajas toimuvad muutused anda väärtuslikku teavet funktsionaalse edenemise, stabiilsuse või languse kohta. Tõlgendamisel tuleks arvesse võtta osaleja vanust, sugu, kliinilist anamneesi, raviga seotud mõjusid, praegusi sümptomeid, funktsionaalset võimekust ja hindamistingimusi.

Kui tulemused tekitavad kliinilist muret või võivad mõjutada treeningu, taastusravi või järelkontrolliga seotud otsuseid, tuleks tõlgendamist toetada asjakohase kliinilise hinnanguga ja vajaduse korral konsulteerimisega kvalifitseeritud tervishoiu- või liikumisspetsialistidega.

6.4 Muret tekitavate küsimustikuvastuste käsitlemine

Enne andmekogumise alustamist peaks iga rakenduspartner kehtestama selge kohaliku korra potentsiaalselt muret tekitavate küsimustikutulemuste läbivaatamiseks ja neile reageerimiseks, eelkõige ärevuse, depressiooni, tajutud stressi või muude psühholoogilise distressi näitajatega seotud tulemuste puhul. Tulemused peaks läbi vaatama asjakohase väljaõppe saanud personal vastavalt iga mõõtevahendi valideeritud skoorimis- ja tõlgendusjuhistele.

Kui skoorid viitavad suurenenud sümptomitele või tekitavad muret, tuleks osalejatele pakkuda asjakohast järelkäsitlust kooskõlas kohalike kliiniliste, turvalisuse tagamise ja suunamisteedega. Konkreetsed läved ja tegevused peaks iga rakenduspartner eelnevalt määratlema, võttes arvesse kasutatavat mõõtevahendit, osaleja vanust, kliinilist konteksti ja kohaldatavaid institutsionaalseid menetlusi. Küsimustike skoore tuleks käsitleda sõelumisnäitajatena, mitte diagnostiliste hindamistena.

Kui vastused viitavad osaleja ohutusele või heaolule avalduvale vahetule või tõsisele riskile, tuleks viivitamata järgida asjakohast kohalikku kiireloomulist turvalisuse tagamise või kliinilist protseduuri.

7. Deklaratsioonid

7.1 Rahastamine ja lahtiütlus

See projekt on saanud rahastust Euroopa Liidu programmist EU4Health toetuslepingu nr 101219053 alusel.

Euroopa Liidu kaasrahastusel. Väljendatud seisukohad ja arvamused on siiski üksnes autori(te) omad ega pruugi kajastada Euroopa Liidu või Euroopa Tervishoiu ja Digitaalvaldkonna Rakendusameti (HaDEA) seisukohti ja arvamusi. Nende eest ei saa vastutavaks pidada ei Euroopa Liitu ega toetuse andjat.

7.2 Generatiivse tehisintellekti kasutamine

Selle protokolli koostamise ajal kasutati ChatGPT-d (OpenAI) keeletoimetamise toetamiseks, selguse ja loetavuse parandamiseks ning valitud osade täpsustamise ja struktureerimise abistamiseks. ChatGPT-d kasutati ka illustreerivate jooniste loomiseks, mis kujutavad valitud kehalise võimekuse hindamise protseduure, autorite antud viipade ja spetsifikatsioonide alusel.

Kogu tehisintellekti abil koostatud tekst ja joonised vaatasid autorid läbi täpsuse, teadusliku sobivuse ja protokolliga kooskõla seisukohast. Hindamisvahendite valik, metodoloogilised otsused, tõendusmaterjali tõlgendamine ja lõppsisuline vastutus jäävad autoritele. Selles dokumendis ei esitata tehisintellekti genereeritud andmeid, uurimistulemusi ega empiirilisi tulemusi.

Viited

1. Aaronson, N. K., Ahmedzai, S., Bergman, B., Bullinger, M., Cull, A., Duez, N. J., Filiberti, A., Flechtner, H., Fleishman, S. B., Haes, J. C. J. M. D., Kaasa, S., Klee, M., Osoba, D., Razavi, D., Rofe, P. B., Schraub, S., Sneeuw, K., Sullivan, M., & Takeda, F. (1993). European Organization for Research and Treatment of Cancer QLQ-C30: elukvaliteedi instrument kasutamiseks rahvusvahelistes onkoloogia kliinilistes uuringutes. Journal of the National Cancer Institute, 85(5), 365–376. https://doi.org/10.1093/JNCI/85.5.365
2. Andrews, A. W., Vallabhajosula, S., Boise, S., & Bohannon, R. W. (2023). Normaalne kõnnikiirus varieerub vanuse ja soo, kuid mitte geograafilise piirkonna järgi: süstemaatiline ülevaade. Journal of Physiotherapy, 69(1), 47–52. https://doi.org/10.1016/j.jphys.2022.11.005
3. Bowman, A., Denehy, L., Benjemaa, A., Crowe, J., Bruns, E., Hall, T., Traill, A., & Edbrooke, L. (2023). Teletervise kaudu läbiviidud 30 sekundi istest-püsti testi teostatavus ja ohutus: vaatlusuuring. PM & R : The Journal of Injury, Function, and Rehabilitation, 15(1), 31–40. https://doi.org/10.1002/PMRJ.12783
4. Buysse, D. J., Reynolds, C. F., Monk, T. H., Berman, S. R., & Kupfer, D. J. (1989). Pittsburghi unekvaliteedi indeks: uus instrument psühhiaatriliseks praktikaks ja teadustööks. Psychiatry Research, 28(2), 193–213. https://doi.org/10.1016/0165-1781(89)90047-4
5. Cabanas-Sánchez, V., Martínez-Gómez, D., Esteban-Cornejo, I., Castro-Piñero, J., Conde-Caveda, J., & Veiga, Ó. L. (2018). Youth Leisure-time Sedentary Behavior Questionnaire (YLSBQ) usaldusväärsus ja valiidsus. Journal of Science and Medicine in Sport, 21(1), 69–74. https://doi.org/10.1016/J.JSAMS.2017.10.031
6. Campbell, K. L., Winters-Stone, K. M., Wiskemann, J., May, A. M., Schwartz, A. L., Courneya, K. S., Zucker, D. S., Matthews, C. E., Ligibel, J. A., Gerber, L. H., Morris, G. S., Patel, A. V., Hue, T. F., Perna, F. M., & Schmitz, K. H. (2019). Treeningujuhised vähist paranenutele: rahvusvahelise multidistsiplinaarse ümarlaua konsensusavaldus. Medicine and Science in Sports and Exercise, 51(11), 2375–2390. https://doi.org/10.1249/MSS.0000000000002116
7. Cantarero-Villanueva, I., Fernández-Lao, C., Díaz-Rodríguez, L., Fernández-De-Las-Peñas, C., Ruiz, J. R., & Arroyo-Morales, M. (2012). Käepigistusjõu test kui rinnavähist paranenute funktsiooni mõõdik: seos vähiga seotud sümptomite ning füüsiliste ja füsioloogiliste parameetritega. American Journal of Physical Medicine & Rehabilitation, 91(9), 774–782. https://doi.org/10.1097/PHM.0B013E31825F1538
8. Cappelleri, J. C., Bushmakin, A. G., Gerber, R. A., Leidy, N. K., Sexton, C. C., Lowe, M. R., & Karlsson, J. (2009). Three-Factor Eating Questionnaire-R21 psühhomeetriline analüüs: tulemused suurest ja mitmekesisest rasvunud ning mitte-rasvunud osalejate valimist. International Journal of Obesity, 33(6), 611–620. https://doi.org/10.1038/ijo.2009.74
9. Cohen, S., Kamarck, T., & Mermelstein, R. (1983). Tajutud stressi üldine mõõdik. Journal of Health and Social Behavior, 24(4), 385–396. https://doi.org/10.2307/2136404
10. Cohen, S., & Williamson, G. M. (1988). Tajutud stress Ameerika Ühendriikide tõenäosuslikus valimis. Rmt: S. Spacapan & S. Oskamp (toim.), The Social Psychology of Health: Claremont Symposium on Applied Social Psychology (lk 31–67). Sage Publications.
11. Craig, C. L., Marshall, A. L., Sjöström, M., Bauman, A. E., Booth, M. L., Ainsworth, B. E., Pratt, M., Ekelund, U., Yngve, A., Sallis, J. F., & Oja, P. (2003). International Physical Activity Questionnaire: 12 riigi usaldusväärsus ja valiidsus. Medicine and Science in Sports and Exercise, 35(8), 1381–1395. https://doi.org/10.1249/01.MSS.0000078924.61453.FB
12. Crapo, R. O., Casaburi, R., Coates, A. L., Enright, P. L., MacIntyre, N. R., McKay, R. T., Johnson, D., Wanger, J. S., Zeballos, R. J., Bittner, V., & Mottram, C. (2002). ATS-i avaldus: kuue minuti kõnnitesti juhised. American Journal of Respiratory and Critical Care Medicine, 166(1), 111–117. https://doi.org/10.1164/ajrccm.166.1.at1102
13. Dourado, V. Z., Nishiaka, R. K., Simões, M. S. M. P., Lauria, V. T., Tanni, S. E., Godoy, I., Gagliardi, A. R. T., Romiti, M., & Arantes, R. L. (2021). Kardiorespiratoorse võimekuse klassifitseerimine kuue minuti kõnnitesti abil täiskasvanutel: võrdlus kardiopulmonaalse koormustestiga. Pulmonology, 27(6), 500–508. https://doi.org/10.1016/j.pulmoe.2021.03.006
14. Ebesutani, C., Reise, S. P., Chorpita, B. F., Ale, C., Regan, J., Young, J., Higa-Mc Millan, C., & Weisz, J. R. (2012). Revised Child Anxiety and Depression Scale-Short Version: skaala lühendamine laia ärevusfaktori uuriva bifaktor-modelleerimise abil. Psychological Assessment, 24(4), 833–845. https://doi.org/10.1037/A0027283
15. Ewing, J. E., King, M. T., & Smith, N. F. (2009). PedsQL üldiste põhiskaalade ja vähi mooduli skaalade modifitseeritud vormide valideerimine vähi või verehaigusega noorukitele ja noortele täiskasvanutele (AYA). Quality of Life Research : An International Journal of Quality of Life Aspects of Treatment, Care and Rehabilitation, 18(2), 231–244. https://doi.org/10.1007/S11136-008-9424-4
16. Gallagher, D., Heymsfield, S. B., Heo, M., Jebb, S. A., Murgatroyd, P. R., & Sakamoto, Y. (2000). Tervislikud keharasva protsendivahemikud: lähenemine juhiste väljatöötamiseks kehamassiindeksi alusel. American Journal of Clinical Nutrition, 72(3), 694–701. https://doi.org/10.1093/ajcn/72.3.694
17. García-Conesa, M. T., Philippou, E., Pafilas, C., Massaro, M., Quarta, S., Andrade, V., Jorge, R., Chervenkov, M., Ivanova, T., Dimitrova, D., Maksimova, V., Smilkov, K., Ackova, D. G., Miloseva, L., Ruskovska, T., Deligiannidou, G. E., Kontogiorgis, C. A., & Pinto, P. (2020). 14-punktilise Vahemere dieedi järgimise sõeltesti (MEDAS) valiidsuse uurimine: riikidevaheline uuring seitsmes Vahemere piirkonna Euroopa riigis. Nutrients, 12(10), 1–18. https://doi.org/10.3390/NU12102960
18. Giesinger, J. M., Loth, F. L. C., Aaronson, N. K., Arraras, J. I., Caocci, G., Efficace, F., Groenvold, M., van Leeuwen, M., Petersen, M. A., Ramage, J., Tomaszewski, K. A., Young, T., & Holzner, B. (2020). Kliinilise olulisuse lävendid kehtestati, et parandada EORTC QLQ-C30 tõlgendamist kliinilises praktikas ja teadustöös. Journal of Clinical Epidemiology, 118, 1–8. https://doi.org/10.1016/j.jclinepi.2019.10.003
19. Herdman, M., Gudex, C., Lloyd, A., Janssen, M., Kind, P., Parkin, D., Bonsel, G., & Badia, X. (2011). EQ-5D uue viietasemelise versiooni (EQ-5D-5L) väljatöötamine ja esialgne testimine. Quality of Life Research : An International Journal of Quality of Life Aspects of Treatment, Care and Rehabilitation, 20(10), 1727–1736. https://doi.org/10.1007/S11136-011-9903-X
20. IPAQ Research Committee. (2005). Juhised International Physical Activity Questionnaire (IPAQ) andmete töötlemiseks ja analüüsimiseks – lühike ja pikk vorm.
21. Janssen, K. C., Phillipson, S., O’Connor, J., & Johns, M. W. (2017). Epworthi unisuse skaala valideerimine lastele ja noorukitele Raschi analüüsi abil. Sleep Medicine, 33, 30–35. https://doi.org/10.1016/j.sleep.2017.01.014
22. Janz, K. F., Lutuchy, E. M., Wenthe, P., & Levy, S. M. (2008). Laste ja noorukite aktiivsuse mõõtmine eneseraporti abil: PAQ-C ja PAQ-A. Medicine and Science in Sports and Exercise, 40(4), 767–772. https://doi.org/10.1249/MSS.0b013e3181620ed1
23. Jones, C. J., Rikli, R. E., & Beam, W. C. (1999). 30 sekundi toolilt tõusmise test kui alakeha jõu mõõdik kogukonnas elavatel eakatel. Research Quarterly for Exercise and Sport, 70(2), 113–119. https://doi.org/10.1080/02701367.1999.10608028
24. Kear, B. M., Guck, T. P., & McGaha, A. L. (2017). Timed Up and Go (TUG) test: normatiivsed võrdlusväärtused vanuses 20 kuni 59 aastat ning seosed füüsilise ja vaimse tervise riskiteguritega. Journal of Primary Care & Community Health, 8(1), 9–13. https://doi.org/10.1177/2150131916659282
25. Kechter, A., Black, D. S., Riggs, N. R., Warren, C. M., Ritt-Olson, A., Chou, C. P., & Pentz, M. A. (2019). Tajutud stressi skaala tegurid seostuvad varases noorukieas erinevalt teadveloleku kalduvuse ja täidesaatva funktsiooniga. Journal of Child and Family Studies, 28(3), 814–821. https://doi.org/10.1007/S10826-018-01313-4
26. Kim, H.-J., Park, I., Lee, H. J., & Lee, O. (2016). Kõnnikiiruse usaldusväärsus ja valiidsus erineva kõnnitempo ja vahemaade korral võrreldes üldtervise, füüsilise funktsiooni ja kroonilise haigusega eakatel täiskasvanutel. Journal of Exercise Nutrition & Biochemistry, 20(3), 46–50. https://doi.org/10.20463/jenb.2016.09.20.3.7
27. Kowalski, K. C., Crocker, P. R. E., & Donen, R. M. (2004). The Physical Activity Questionnaire for Older Children (PAQ-C) and Adolescents (PAQ-A) käsiraamat. College of Kinesiology, University of Saskatchewan.
28. Lean, M. E. J., Han, T. S., & Morrison, C. E. (1995). Vööümbermõõt kui kaalujälgimise vajadust näitav mõõdik. BMJ (Clinical Research Ed.), 311(6998), 158. https://doi.org/10.1136/BMJ.311.6998.158
29. Lein, D. H., Alotaibi, M., Almutairi, M., & Singh, H. (2022). Normatiivsed võrdlusväärtused ja valiidsus 30 sekundi toolilt tõusmise testi jaoks tervetel noortel täiskasvanutel. International Journal of Sports Physical Therapy, 17(5), 907–914. https://doi.org/10.26603/001C.36432
30. Marakshina, J., Adamovich, T., Vasin, G., Ismatullina, V., Lobaskova, M., Malykh, A., Kolyasnikov, P., Tabueva, A., Zakharov, I., & Malykh, S. (2024). Tajutud stressi skaala faktorstruktuur ja psühhomeetrilised omadused Venemaa noorukitel. Scientific Reports, 14(1). https://doi.org/10.1038/S41598-023-51104-1
31. Martínez-González, M. A., García-Arellano, A., Toledo, E., Salas-Salvadó, J., Buil-Cosiales, P., Corella, D., Covas, M. I., Schröder, H., Arós, F., Gómez-Gracia, E., Fiol, M., Ruiz-Gutiérrez, V., Lapetra, J., Lamuela-Raventos, R. M., Serra-Majem, L., Pintó, X., Muñoz, M. A., Wärnberg, J., Ros, E., & Estruch, R. (2012). 14-punktiline Vahemere dieedi hindamise tööriist ja rasvumise indeksid kõrge riskiga isikutel: PREDIMED-uuring. PLoS ONE, 7(8). https://doi.org/10.1371/journal.pone.0043134
32. Musoro, J. Z., Coens, C., Sprangers, M. A. G., Brandberg, Y., Groenvold, M., Flechtner, H. H., Cocks, K., Velikova, G., Dirven, L., Greimel, E., Singer, S., Pogoda, K., Gamper, E. M., Sodergren, S. C., Eggermont, A., Koller, M., Reijneveld, J. C., Taphoorn, M. J. B., King, M. T., & Bottomley, A. (2023). Minimaalselt olulised erinevused EORTC QLQ-C30 muutusskooride tõlgendamiseks ajas: süntees 21 kliinilisest uuringust, mis hõlmasid üheksat erinevat vähitüüpi. European Journal of Cancer, 188, 171–182. https://doi.org/10.1016/j.ejca.2023.04.027
33. National Institute for Health and Care Excellence. (2025). Ülekaalu ja rasvumise käsitlus (NICE guideline NG246). www.nice.org.uk/guidance/ng246
34. Ortega, F. B., Leskošek, B., Blagus, R., Gil-Cosano, J. J., Mäestu, J., Tomkinson, G. R., Ruiz, J. R., Mäestu, E., Starc, G., Milanovic, I., Tammelin, T. H., Sorić, M., Scheuer, C., Carraro, A., Kaj, M., Csányi, T., Sardinha, L. B., Lenoir, M., Emeljanovas, A., … Jurak, G. (2023). Euroopa laste ja noorukite kehalise võimekuse maastik: ajakohastatud võrdlusväärtused, kehalise võimekuse kaardid ja riikide edetabelid, mis põhinevad ligi 8 miljonil testitulemusel 34 riigist, mille kogus FitBack network. British Journal of Sports Medicine, 57(5), 299–310. https://doi.org/10.1136/BJSPORTS-2022-106176
35. Ortega, F. B., Ruiz, J. R., España-Romero, V., Vicente-Rodriguez, G., Martínez-Gómez, D., Manios, Y., Béghin, L., Molnar, D., Widhalm, K., Moreno, L. A., Sjöström, M., & Castillo, M. J. (2011). International Fitness Scale (IFIS): eneseraporteeritud kehalise võimekuse kasulikkus noortel. International Journal of Epidemiology, 40(3), 701–711. https://doi.org/10.1093/ije/dyr039
36. Ortega, F. B., Sánchez-López, M., Solera-Martínez, M., Fernández-Sánchez, A., Sjöström, M., & Martínez-Vizcaino, V. (2013). Eneseraporteeritud ja mõõdetud kardiorespiratoorne võimekus ennustavad sarnaselt südame-veresoonkonnahaiguste riski noortel täiskasvanutel. Scandinavian Journal of Medicine & Science in Sports, 23(6), 749–757. https://doi.org/10.1111/j.1600-0838.2012.01454.x
37. Ortega, F. B., Zhang, K., Cadenas-Sanchez, C., Tremblay, M. S., Jurak, G., Tomkinson, G. R., Ruiz, J. R., Keller, K., Nyström, C. D., Sacheck, J. M., Pate, R., Weston, K. L., Kidokoro, T., Poon, E. T., Wachira, L. J. M., Ssenyonga, R., Gomes, T. N. Q. F., Cristi-Montero, C., Fraser, B. J., … Liu, Y. (2025). Youth Fitness International Test (YFIT) patarei laste ja noorukite seireks ja jälgimiseks: muudetud Delphi konsensusprojekt 169 eksperdiga 50 riigist ja territooriumilt. Journal of Sport and Health Science, 14. https://doi.org/10.1016/j.jshs.2024.101012
38. Podsiadlo, D., & Richardson, S. (1991). Ajastatud “Up & Go”: põhifunktsionaalse liikuvuse test habrastel eakatel inimestel. Journal of the American Geriatrics Society, 39(2), 142–148. https://doi.org/10.1111/J.1532-5415.1991.TB01616.X
39. Ravens-Sieberer, U., Herdman, M., Devine, J., Otto, C., Bullinger, M., Rose, M., & Klasen, F. (2014). Euroopa KIDSCREEN lähenemine laste elukvaliteedi ja heaolu mõõtmiseks: arendus, praegune rakendus ja tulevased edusammud. Quality of Life Research, 23(3), 791–803. https://doi.org/10.1007/S11136-013-0428-3
40. Roberts, H. C., Denison, H. J., Martin, H. J., Patel, H. P., Syddall, H., Cooper, C., & Sayer, A. A. (2011). Käepigistusjõu mõõtmise ülevaade kliinilistes ja epidemioloogilistes uuringutes: standardiseeritud lähenemise suunas. Age and Ageing, 40(4), 423–429. https://doi.org/10.1093/AGEING/AFR051
41. Serra-Majem, L., Ribas, L., Ngo, J., Ortega, R. M., García, A., Pérez-Rodrigo, C., & Aranceta, J. (2004). Toit, noored ja Vahemere dieet Hispaanias. KIDMED-i, laste ja noorukite Vahemere dieedi kvaliteedi indeksi, väljatöötamine. Public Health Nutrition, 7(7), 931–935. https://doi.org/10.1079/PHN2004556
42. Stunkard, A. J., & Messick, S. (1985). Kolmefaktoriline söömisküsimustik toitumusliku pidurduse, pidurdamatuse ja nälja mõõtmiseks. Journal of Psychosomatic Research, 29(1), 71–83. https://doi.org/10.1016/0022-3999(85)90010-8
43. Tomkinson, G. R., Lang, J. J., Rubín, L., McGrath, R., Gower, B., Boyle, T., Klug, M. G., Mayhew, A. J., Blake, H. T., Ortega, F. B., Cadenas-Sanchez, C., Magnussen, C. G., Fraser, B. J., Kidokoro, T., Liu, Y., Christensen, K., Leong, D. P., Aadahl, M., Abdin, E., … Yu, R. (2025). Rahvusvahelised normid täiskasvanute käepigistusjõule: süstemaatiline ülevaade andmetest 2,4 miljoni 20 kuni 100+ aasta vanuse täiskasvanu kohta 69 riigist ja piirkonnast. Journal of Sport and Health Science, 14, 101014. https://doi.org/10.1016/j.jshs.2024.101014
44. Varni, J. W., Burwinkle, T. M., Katz, E. R., Meeske, K., & Dickinson, P. (2002). PedsQL pediaatrilises vähis: Pediatric Quality of Life Inventory Generic Core Scales, Multidimensional Fatigue Scale'i ja Cancer Module'i usaldusväärsus ja valiidsus. Cancer, 94(7), 2090–2106. https://doi.org/10.1002/CNCR.10428
45. Wang, G. Y., Benmedjahed, K., Lambert, J., Evans, C. J., Hwang, S., Black, J., & Johns, M. W. (2017). Katapleksiaga narkolepsia hindamine lastel ja noorukitel: katapleksiapäeviku ja ESS-CHAD-i väljatöötamine. Nature and Science of Sleep, 9, 201–211. https://doi.org/10.2147/NSS.S140143
46. World Health Organization. (1995). Füüsiline seisund: antropomeetria kasutamine ja tõlgendamine. WHO ekspertkomitee aruanne (WHO Technical Report Series 854). World Health Organization.
47. World Health Organization. (2000). Rasvumine: ülemaailmse epideemia ennetamine ja käsitlemine. WHO konsultatsiooni aruanne. Rmt: World Health Organization technical report series (kd 894). World Health Organization.
48. World Health Organization. (2011). Vööümbermõõt ja talje-puusa suhe: WHO ekspertkonsultatsiooni aruanne.
49. Wurz, A., McLaughlin, E., Lategan, C., Chamorro Viña, C., Grimshaw, S. L., Hamari, L., Götte, M., Kesting, S., Rossi, F., van der Torre, P., Guilcher, G. M. T., McIntyre, K., & Culos-Reed, S. N. (2021). Rahvusvahelised pediaatrilise onkoloogia treeningujuhised (iPOEG). TRANSLATIONAL BEHAVIORAL MEDICINE, 11(10), 1915–1922. https://doi.org/10.1093/tbm/ibab028
50. Zigmond, A. S., & Snaith, R. P. (1983). Hospital Anxiety and Depression Scale. Acta Psychiatrica Scandinavica, 67(6), 361–370. https://doi.org/10.1111/j.1600-0447.1983.tb09716.x