- aastal käsitles Euroopa Noorte Vähk Euroopa Euroopa Parlamendis piiriülese tervishoiu teemat; see on teine viiest põhiteemast, mis on esitatud YCE valges raamatus.
ELi kodanikel on õigus saada tervishoiuteenuseid ükskõik millises ELi liikmesriigis ja nende koduriik hüvitab välismaal osutatud ravi. Direktiivis 2011/24/EL patsiendiõiguste kohta piiriüleses tervishoius on sätestatud tingimused, mille alusel patsient võib reisida teise ELi liikmesriiki, et saada arstiabi ja hüvitist. See hõlmab nii tervishoiukulusid kui ka ravimite ja meditsiiniseadmete väljakirjutamist ja tarnimist.
Hoolimata sellest, et tegemist on väga ambitsioonika projektiga, mille direktiiv on kehtinud juba üle kümne aasta, seisavad patsiendid piiriülese tervishoiu rakendamisel silmitsi tohutute bürokraatlike takistustega, kusjuures 4 patsienti 5-st ELi patsiendist ei ole isegi teadlik selle olemasolust.
Sarunas Narbutas, Euroopa noortevähi esimees, ütles: "Neli viiest ELis elavast inimesest ei tea, kuidas saada ravi välismaal. Direktiiv võeti vastu rohkem kui kaheksa aastat tagasi, määrus 15 aastat tagasi. Siiski on liikmesriigid siiani teinud vähe selleks, et anda oma kodanikele elupäästvat teavet. Riiklikud kontaktpunktid, millest oleks pidanud saama suunanäitajad, et saada tervishoiuteenuseid välismaal, on osutunud ainult paberil toimivaks, aidates aastas vaid 200 tuhandel patsiendil saada ravi välismaal. Euroopa Liidus elab 36 miljonit haruldaste haigustega inimest, kellest paljud ei saa oma kodumaal piisavat ravi. Samal ajal surevad igal aastal kümned tuhanded noored vähihaiged asjatult teabe puudumise, mitte aga rahaliste vahendite või ravivõimaluste puudumise tõttu. Kui Euroopa ametiasutused väärtustavad tulevast põlvkonda, peaksid nad hakkama töötama meie elude päästmise nimel".
