Euroopa Komisjoni andmetel suri 2019. aastal Euroopa Liidu (EL) riikides peaaegu 1,2 miljonit inimest vähki, mis moodustab 26% kõigist surmajuhtumitest. Vähk on ELi riikides teine peamine surmapõhjus, mida ületavad vaid südame-veresoonkonna haigused. 30-50% vähktõvest on võimalik ennetada ja suremust vähendada varasema diagnoosimise ja õigeaegse raviga ( allikas).
![]()
Vähiga seotud surmajuhtumite peamised põhjused
WHO andmetel on umbes kolmandik vähktõvest tingitud 5 peamistest teguritest: tubakatarbimine, liiga kõrge kehamassiindeks, alkoholitarbimine, tasakaalustamata toitumine koos ebapiisava puu- ja köögiviljade tarbimisega ning vähene kehaline aktiivsus (allikas).
Suremusmäärad eri vanuserühmades
Euroopa Komisjoni andmete põhjal on vanemates vanuserühmades (45-64 ja 65+) kopsuvähk Euroopas peamine surma põhjus (24,5% ja 18,6%), millele järgneb veidi väiksemate arvudega kolorektaalvähk (9,7% ja 13,8%). 45-64-aastaste naiste seas on rinnavähk kolmandal kohal (8%), samas kui 65+ meeste seas on eesnäärmevähk kolmandal kohal, moodustades 7% diagnoositud patsientide surmajuhtumitest. Mõlemas vanuserühmas (45-64 ja 65+) on kõhunäärmevähk neljandal kohal (6,7% ja 7%). Kõige nooremas vanuserühmas (0-44) on olukord veidi teistsugune: kõige suurem on rinnavähi põhjustatud surmajuhtumite osakaal (13,9%) ja veidi väiksem on ajuvähi (12,2%) põhjustatud surmajuhtumite osakaal (12,2%). Emakakaelavähk nõuab 8,4% elusid, leukeemia aga 7,2% ( allikas)
Vähisuremuse võrdlus Euroopa riikides
2020. aastal oli Slovakkias nii meeste kui ka naiste suremus kõrgeim (495,8 meestel 100 000 inimese kohta, mis on 41% kõrgem kui Euroopa keskmine; ja 262,6 meestel 100 000 inimese kohta, mis on 31% kõrgem kui Euroopa keskmine). Kõrgeid näitajaid täheldati ka Ida-Euroopa ja Balkani riikides (nt Montenegro, Poola, Serbia, Ungari, Horvaatia).
Kõige madalam oli vähktõve suremus meeste seas Rootsis (272 100 000 inimese kohta, -23%), Islandil (270,9 100 000 inimese kohta, -23%) ja Albaanias (243,7 100 000 inimese kohta, -31%). Kõige madalam naiste suremus oli Hispaanias (161,2 100 000 kohta, -20%), Ukrainas (144 100 000 kohta, -28%) ja Albaanias (108,5 100 000 kohta, -46%) ( allikas).
Kokkuvõte
Kokkuvõttes on vähktõbi Euroopas endiselt oluline suremuse põhjus. Ennetamine, varajane diagnoosimine ja riskiteguritega tegelemine on kriitilise tähtsusega. Erinevused vanuselises ja piirkondlikus suremuses rõhutavad vajadust sihipärase sekkumise järele. Üldiselt on vähktõve mõju vähendamiseks elanikkonnale vaja terviklikku lähenemisviisi.



