Tänapäeval on meditsiini kiire areng võimaldanud meil nautida oodatava eluea ja elukvaliteedi märkimisväärset tõusu. Siiski on vähk endiselt haigus, mis mõjutab suurt hulka inimesi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on see suuruselt teine surmaga lõppev haigus (allikas).
Vähi levimus Euroopas
Nagu selgub Euroopa Komisjoni andmetest, kuigi eurooplased moodustavad vaid kümnendiku maailma elanikkonnast, esineb sellel kontinendil umbes 25% kõigist igal aastal teatatud vähijuhtumitest. Vähk on peamine surmapõhjus alla 65-aastaste eurooplaste seas ning andmed näitavad, et vaid pool Euroopa elanikkonnast väldib vähidiagnoosi.
Üldine vähktõve esinemissagedus
Euroopa Komisjoni andmetel on 2020. aastal Euroopas ligikaudu neli miljonit uut vähijuhtu (allikas), millest 1,9 miljonit diagnoositakse naistel ja 2,1 miljonit meestel (allikas).
Kõige levinumad vähitüübid
Rinnavähk on nii Euroopas kui ka kogu maailmas kõige sagedamini diagnoositud vähktõbi (allikas). Rinnavähi sümptomid võivad olla väga erinevad, kuid hinnanguliselt moodustas see vähitüüp 13,14% kõigist 2020. aastal Euroopas teatatud vähijuhtudest. Sellele järgnevad kolorektaalvähk (12,86%), kopsuvähk (11,81%), eesnäärmevähk (11,71%) ja põievähk (5,05%).
Vähijuhtude vanuseline ja sooline jaotus
Kõige sagedamini diagnoositakse vähk 65-aastaselt ja vanemalt. Hinnanguliselt 60% selles vanuserühmas diagnoositakse vähk (allikas). Samal ajal prognoosivad Teadusuuringute Ühiskeskuse eksperdid, kes on uurinud elanikkonna vananemise mõju vähihaigestumisele, et võrreldes 2020. aastaga suureneb vähihaigete arv 2040. aastaks 21% võrra (allikas).
Üle 65-aastaste vanuserühmas on kõige sagedamini levinud kolorektaal- (15%), eesnäärme- (14%), kopsu- (12,8%) ja rinnavähk (10%). Teistes vanuserühmades diagnoositakse kõige sagedamini rinnavähki: 22,6% 0-44-aastastel tüdrukutel/naistel ja 16,7% 45-64-aastastel tüdrukutel/naistel.(allikas).
Analüüsides vähi esinemissagedust soo järgi, selgub, et kolorektaal- ja kopsuvähk kuuluvad viie kõige sagedamini diagnoositud vähitüübi hulka nii meestel kui ka naistel. Kopsuvähk on aga naistel ligikaudu 1,7 korda harvem kui meestel.
Naistel diagnoositakse kõige sagedamini rinnavähk (27,8%), meestel aga eesnäärmevähk (22,2%) (allikas).
Vähktõve määrade võrdlus erinevates Euroopa riikides
Üldiselt on Iirimaal hinnanguliselt kõige rohkem vähijuhtumeid Euroopas (718,3 juhtu 100 000 inimese kohta, st +33% võrreldes Euroopa keskmisega). Samal ajal on Lätis kõige rohkem vähijuhtumeid meeste seas (851,7 juhtu 100 000 inimese kohta, s.o +28% võrreldes Euroopa keskmisega) ja Taanis kõige rohkem vähijuhtumeid naiste seas (633,9 juhtu 100 000 inimese kohta, s.o +38% võrreldes Euroopa keskmisega).
Euroopas on vähihaigestumus mõlema soo puhul kõige madalam Albaanias (351,6 100 000 kohta, -47% võrreldes Euroopa keskmisega meeste puhul ja 213,4 100 000 kohta, -53% naiste puhul), Ukrainas (489,3 100 000 kohta, -26% ja 314,7 100 000 kohta, -31%) ja Moldovas (542,1 100 000 kohta, -19% ja 310,9 100 000 kohta, -32%) (allikas).
Lapseea vähktõve esinemissagedus Euroopas
Euroopa Pediaatrilise Onkoloogia Ühingu teatel on vähk endiselt peamine haigusega seotud surma põhjus üle üheaastaste laste seas, mis nõuab igal aastal rohkem kui 6000 lapse ja noorukite elu. Siiski on praegu Euroopas hinnanguliselt peaaegu 500 000 last, kes on vähist paranenud (allikas) ning üldine laste vähktõvesse suremus on ELi riikides ajavahemikul 1990-2015 vähenenud 2,8% võrra (allikas).
Lapseea vähijuhtude esinemissagedus ja levimus
Igal aastal diagnoositakse Euroopas 35 000 uut vähijuhtu laste ja noorukite seas. Ida-Euroopa riikide laste suremus vähki on 20% kõrgem võrreldes ülejäänud Euroopaga (allikas).
Lapseea vähktõve levinumad tüübid
Euroopa Pediaatrilise Onkoloogia Ühingu andmetel on kõige levinumad laste vähivormid leukeemia, neuroblastoomid, Wilmsi kasvajad, ajuvähk, rabdomüosarkoomid, lümfoomid, retinoblastoomid, osteosarkoomid ja Ewingi sarkoomid.
Leukeemia moodustab umbes 35% kõigist vähijuhtudest. Teisel kohal on ajuvähk. Seda tüüpi vähi esinemissagedus on 15%. Wilmsi kasvaja moodustab 6-7% juhtudest; mõnel lapsel on geneetiline eelsoodumus selle tekkeks. Pehmete kudede sarkoom, mis areneb kõige sagedamini lihastes, kuid võib areneda ka peas, kaelas, kuseteedes või munandites, moodustab 5-8% kõigist vähivormidest.
Neuroblastoom on vähem levinud, moodustades 5-7% laste vähidiagnoosidest. Seda tüüpi vähirakud moodustuvad neerupealise, kaela, rinna- või seljaaju närvikoes. Osteosarkoom ja Ewingi sarkoom on kõige levinumad laste luukoe pahaloomulised kasvajad, mis esinevad 6%-l vähki haigestuvatest lastest.
Retinoblastoom moodustab 3-4% kõigist juhtudest. Kõige sagedamini esinevate vähivormide hulka kuuluvad ka lümfoomid, mis jagunevad Hodgkini ja Non-Hodgkini lümfoomideks. (allikas).
Lapseea vähijuhtude vanuseline ja sooline jaotus
Kõige sagedamini diagnoositakse alla 10-aastastel lastel leukeemia, mis on kõige levinum vähitüüp lastel. Kaks peamist lapseea ajukasvaja tüüpi on glioomid ja medulloblastoomid. Tüüpi kasvajad diagnoositakse lastel, kelle keskmine vanus on 6 aastat, samas kui enamik medulloblastoome esineb alla 10-aastastel lastel. Wilmsi kasvaja diagnoositakse kõige sagedamini alla 5-aastastel lastel; siiski diagnoositakse seda tüüpi vähki ka umbes 8 lapsel miljonist alla 14-aastasest.
Neuroblastoomi ja retinoblastoomi diagnoositakse samuti kõige sagedamini alla 5-aastastel lastel, samas kui osteosarkoomi ja Ewingi sarkoomi diagnoositakse enamasti 10-20-aastastel lastel ja noortel.
Rabdomüosarkoomi esineb kõige sagedamini lastel ja noortel vanuses 2-6 ja 15-19 aastat, samas kui Hodgkini tõbi esineb kõige sagedamini inimestel vanuses 15-40 aastat (allikas).
Aastatel 2016-2018 olid Ühendkuningriigis alla 14-aastaste poiste puhul kõige sagedasemad diagnoosid leukeemia (32%), aju- ja seljaaju kasvajad (25%), lümfoom (13%), pehmete kudede sarkoom (7%) ja neuroblastoom (6%). 15-24-aastaste poiste ja meeste seas on kõige sagedasemad kasvajad sugurakkude kasvajad (25%), lümfoom (21%), kartsinoom ja melanoom (18%), aju ja selgroo kasvajad (12%) ning leukeemia (10%).
Alla 14-aastastel tüdrukutel diagnoositi sarnaselt sama vanuserühma poistega kõige sagedamini leukeemia (31%), aju- ja seljaaju kasvajad (26%), lümfoom (7%), neuroblastoom (6%) ja neerukasvajad (6%). 15-24-aastastel tüdrukutel ja naistel olid peaaegu pooled juhtudest kantsinoom ja melanoom (43%), lümfoom (20%), aju- ja seljaaju kasvajad (13%) ning leukeemia (8%). Võrreldes 15-24-aastaste poiste ja meestega registreeriti samas vanuserühmas tüdrukutel aga viis korda vähem sugurakkude kasvajate juhtumeid (5%) (allikas).
Lastevähi määrade võrdlus erinevates Euroopa riikides
Võrreldes vähktõve esinemissagedust aastatel 2010-2012 erinevates Euroopa riikides, on kõikides riikides, välja arvatud Lätis, Norras ja Rumeenias, leukeemiate, müeloproliferatiivsete haiguste ja müelodüsplastiliste haiguste esinemissagedus alla 14-aastaste laste seas kõige suurem. Nende vähiliikide kõrgeim esinemissagedus oli Kreekas (56,53%), Küprosel (47,83%) ja Leedus (38,87%), samas kui Tšehhi Vabariigis (23,75%), Lätis (23,83%) ja Belgias (25%) oli see kõige madalam.
Kesknärvisüsteemi ja mitmesugused intrakraniaalsed ja intraspinaalsed kasvajad kuuluvad samuti kõige sagedamini esinevate vähivormide hulka. Kõige rohkem esines seda tüüpi vähki Kreekas (30,41%), Islandil (29,63%) ja Norras (29,46%), samas kui Bosnias ja Hertsegoviinas (5,26%), Küprosel (8,70%) ja Ukrainas (15,68%) oli haigestumus kõige madalam.
Lümfoomid ja retikuloendoteliaalsed kasvajad) kuuluvad samuti kõige sagedamini esinevate vähivormide hulka. Seda tüüpi vähk oli kõige sagedamini levinud Bosnias ja Hertsegoviinas (18,42%), Rumeenias (16,67%) ja Lätis (15,42%), samas kui madalaim oli selle esinemissagedus Küprosel (8,70%), Islandil (9,26%) ja Leedus (9,40%) (allikas).
Lapsepõlvevähi riskitegurid ja põhjused
WHO andmetel ei ole ikka veel lõplikku selgitust, miks lapsed vähki haigestuvad. Olemasolevad andmed viitavad sellele, et umbes 10% vähki haigestunud lastest on haiguse suhtes geneetiline eelsoodumus. Riskifaktoriteks võib siiski pidada teatavaid kroonilisi infektsioone, nagu HIV, Epstein-Barri viirus ja malaaria. Samal ajal võivad teised infektsioonid suurendada lapse vähiriski täiskasvanueas, mistõttu on oluline lasta end vaktsineerida B-hepatiidi vastu, kuna see vaktsineerimine aitab ennetada maksavähki, ja inimese papilloomiviiruse vastu, mis aitab ennetada emakakaelavähki (allikas).
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks võib öelda, et andmed rõhutavad vähktõve olulist mõju Euroopa elanikkonnale. Kuigi meditsiinilised edusammud on parandanud oodatavat eluiga ja elukvaliteeti, on vähk endiselt suur terviseprobleem. See on Euroopas suuruselt teine surma põhjus, mõjutades igal aastal veerandit mandri elanikkonnast. Statistika näitab kõige levinumad vähitüübid, millest esikohal on rinnavähk, millele järgnevad kolorektaal-, kopsu-, eesnäärme- ja põievähk. Vanus ja sugu mängivad vähktõve levimuses olulist rolli, kusjuures vanematel täiskasvanutel on suurem risk. Prognooside kohaselt suureneb vähktõvejuhtude arv aastaks 2040 vananeva elanikkonna tõttu 21%. Murettekitav on ka lastevähk, mille kõige sagedasemad diagnoosid on leukeemia, ajuvähk ja Wilmsi kasvaja. Vaatamata probleemidele on Euroopa Liidu riikides tehtud edusamme lastevähi suremuse vähendamisel. Andmed toovad esile erinevused vähktõve esinemissageduses Euroopa riikides, kusjuures mõnes riigis on haigestumus oluliselt suurem kui teistes. Neid erinevusi võib seostada mitmete teguritega, sealhulgas geneetilise eelsoodumuse ja keskkonnamõjudega. Üldiselt rõhutavad andmed, kui olulised on jätkuvad teadusuuringud, ennetusstrateegiad ja juurdepääs kõrgetasemelisele arstiabile, et lahendada Euroopas nii täiskasvanute kui ka laste vähktõve põhjustatud keerulisi probleeme. Pingutused riskitegurite vähendamiseks ja varajase avastamise edendamiseks on selle levinud haiguse vastu võitlemisel otsustava tähtsusega.
